Kolmas pensionisammas jääb lahjaks

Riigikogu sotsiaalkomisjonis arutleti eile pensionikindlustussüsteemi muutmist. Üheks suuremaks murelapseks peetakse kolmandat pensionisammast, mis on vabatahtlik ning mida kasutavad väga vähesed.

Eesti Väärtpaberikeskuse projektijuht Evelin Lepp-Vaiku  kirjeldas, et kolmanda pensionisamba väljamaksetes on olnud kolm suuremat lainet. Esimene oli viie aasta möödudes sissemaksete alustamisest, mil sai hakata raha välja võtma, teine laine oli majandussurutise alguses ja kolmas paar aastat tagasi pärast toimunud regulatsioonimuudatust, mille tagajärjel sai raha kergemini välja võtta.

“On näha, et inimesed käituvad oma säästudega väga ebastabiilselt. Kogumine kolmandasse sambasse ei ole väga läbi mõeldud, inimestel puuduvad tõenäoliselt säästmise võimalused ja säästud realiseeritakse võimalusel väga kiiresti,” rääkis ta.

Rahandusministeerium plaanib soodustada tööandjate panuse suurendamist, rääkis võimalikust lahendusest ministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Tõnu Lillelaid.

“Teatud määral on seda siiamaani tehtud, me lubame tööandjatel teha tulumaksuvabalt sissemakseid kolmandasse sambasse. Samuti on võimalus luua eraldi pensionifond,” meenutas ta. Täiendavalt plaanib ministeerium aga tuua kolmandasse sambasse eri liiki osakuid.

Praegu puudub tööandjatel tihti motivatsioon töötajate eest sissemakseid teha, sest töötaja saab raha järgmisel päeval kohe välja võtta ja tegemist on justkui palga, mitte pensioniga.

Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimehe Mart Jesse  sõnul ainult tulumaksusoodustusest ettevõtjale ei piisa, et ta hakkaks töötaja pensionifondi sissemakseid tegema.

“Ettevõtja vaatevinklist pole mitte mingit vahet, kas maksta see raha välja palgana või sissemaksena pensionifondi. Senikaua, kuni on sotsiaalmaksu kohustus üleval, tööandjapension ei käivitu. See on täiesti kindel,” nentis Jesse.

Tema sõnul mujal maailmas sellist takistust üldjuhul ei ole.