Hanschmidt: Eestil oleks aeg võtta laenu

Paar päeva tagasi kogunesid erinevad liidud, et arutada võimalusi kolmanda pensionisamba elavdamiseks. Ühe võimalusena arutati tööpensioni võimalikkust. Kuid ettevõtja Ain Hanschmidti hinnangul ei peaks riigieelarve auke ja pensione vaid tööandjate kraesse kirjutama – selle asemel tuleks riigil ajaga kaasas käia ja laenu võtta.

Kuidas Teie suhtute tööandjapensioni? Praegu on suurim probleem pigem see, et meie fondid on Euroopas madalaima tootlikkusega. Esmalt tuleks välja selgitada põhjus. Soomes ja Poolas on pensionifondidel kohustus investeerida vaid oma riiki, meil minu teada nii ei ole. Meil on vabadus investeerida kogu maailma ja siis ongi raha haihtunud Balkani maadesse.

Kas Eesti turg selle jaoks liiga väike ei ole? Eesti turg on väike. Aga probleem on pigem selles, et Eesti riigil pole oma võlakirju. Kas riigieelarveprobleeme soovitakse praegu lahendada vaid ette­võtjate kulul, teha makse juurde, leida varjatud maksustamisvõimalusi? Kui kriis hakkas, siis tõsteti käibemaks 18% pealt 20% peale, keegi ei räägi enam selle tagasi langetamisest.

Kui tahta moodsat majandust või ehitada heaoluühiskonda, “jõuda esimese viie hulka Euroopas”, siis tegelikult Eesti riigil oleks aeg võtta laenu. Meie laenukoormus on väike ja eelarveprobleemid tuleb lahendada kohe.

Vaadake, palju Eestis on deposiite, fonde, kus on raha, mida ei osata kuskile panna. Kui Eesti riik võtaks laenu näiteks 2%ga, siis see kindlustaks riigi võlakirjadele turgu ja ka Eesti riik saaks raha paigutada õigetesse kohtadesse, et eelarveprobleeme lahendada. Pensionifondid ja rahvas saaks samuti oma raha paremini kasutada, sisuliselt Eesti riigi huvides. Kogu Lääne-Euroopa on laenu võtnud, ja just ka oma rahva käest võtnud. Kui praegu lastaks võlakirjad 2%ga välja, siis paljud pensionifondid ostaksid, ma usun. Ja kui fondide tootlikkus on parem, on ilmselt ka kolmas sammas atraktiivsem. Samuti teine ja esimene.

Miks Eestis siis veel võlakirju välja lastud pole? Eesti majandus on hästi arenenud, on saadud ots otsaga kokku. Kogu Euroopa liigub USA suunas, kes on palju laenu võtnud, ja samal ajal näeme, et raha väärtus kogu aeg langeb. Kui Eesti oleks näiteks 1993.–1994. aastal laenu võtnud ja seda õigesti investeerinud, oleks praegu seda laenu oluliselt kergem tagasi maksta, raha väärtus on kahanenud.

Õige on probleeme kohe lahendada, muidu võib küna lõhki minna, eriti olukorras, kus rahvaarv kahaneb ja inimesed liiguvad Eestist välja. Me peame muutuma atraktiivsemaks.

Eesti praegune valitsus on pigem laenamise vastu. Kas sel juhul peaks ka poliitika muutuma? Valitsus peaks lihtsalt ajaga kaasas käima. Laene mitte võttes enam edasi minna ei saa. Inimestel mingeid omavahendeid on, pangad sisuliselt intresse ei maksa, Eesti pankades on kõigi aegade suurimad deposiidid. Kui valitsus laseks võlakirjad välja, saaks ta seda raha efektiivsemalt kasutada eelarveprobleemide lahendamiseks. See kindlustaks meil ka tulevikku paremini.

Vanasti öeldi, et kui võtad laenu, siis tulevaste põlvede arvel, aga see ei ole nii. Kui me võtame laenu ja paneme asjad õigesti paika, siis me lahendame probleeme, mida peavad muidu tulevased põlvkonnad lahendama. Raha väärtus on täna suurem, kui see on näiteks kümne aasta pärast. Kõik majandusteadlased teavad, et moodsat majandust ei ehita üles ilma laenu võtmata.

Tööandjapensioni teema on vaid väike kild, kas asjale tuleks läheneda teisest otsast? Iseenesest on see hea idee, kuid pensionifondid peavad olema tootlikud. Raha väärtus ei tohi seal kaduda. Ja fondihaldurid võtavad veel kopsaka protsendi ka – eriti võrreldes teiste Euroopa halduritega.

Äkki meil on siis liiga kõrged haldustasud ja ebapädevad haldurid? Pigem on probleem süsteemis, mitte inimestes. Nii soomlased kui ka rootslased investeerivad palju kodumaale. Meil puuduvad omavalitsuste võlakirjad. Parem investeerida turgu, mida sa tunned ja tead. Kaugelt paistab ju kõik ilus, hea ja särav.

Meil on kõik tingimused loodud ja on ka piisavalt tarkust, et laenu võtta ja raha õigesti paigutada. Kunagi toodi laenamise vastuväiteks see, et pole tarkust, kuidas raha paigutada.

Näiteks on Eesti saanud Euroopas uhkustada kui väikseima laenukoormusega riik.

Näide lihtsalt näitamiseks, aga kas ka elamiseks? Nüüd on 20 aastat juba oldud ja selgelt on näha, et raha väärtus ajas kukub. On vaja vaadata, mis on meie kriitilised kohad, kuhu tuleviku arengu nimel panustada. Ei pea raha panema kuskile Balkani maadesse või kõrge riskiga piirkondadesse.

Te räägite huvitavalt. Kas Teid viimasel ajal poliitikasse kutsutud ei ole? Ei ole. (Naerab.) Majandus on lihtsalt hakanud takerduma ja 1% kasv on Eesti kohta liiga väike.

Kuidas Te enda pensioni korraldanud olete? Olen teise samba klient. Kuid ettevõtja peab ise oma pensioni eest muretsema – investeeringud kinnisvarasse või äridesse, mis on ka 30 aasta pärast olemas.

 

Kommentaar

Laenamise uks võiks lahti olla

Kristjan Hänni, Kawe Kapital partnerSilmas tuleb pidada aega, kui seda euroraha nii palju enam siia ei tule, ja kuidas siis olla valmis riigina parimal moel edasi toimetama. Turult laenamine on siis üks uks paljudest, mis lahti võiks olla. Praegu on Eesti maine (taas) hea ja meil oleks lihtne uks paari miljardi eurose laenuprogrammiga turulejäämiseks lahti teha.Nüüdseks on olemas kõikvõimalikud Euroopa päästeprogrammid ja IMFgi siinkandis kätt harjutanud, mis meid kriisiolukorras võiks samuti päästa. Aga kas või Eesti kunagine rahareform näitas, et ka IMFi soovitustega võrreldes teistmoodi käitudes võib kohaliku olukorraga hästi sobiva lahenduseni jõuda.Kriitikud võivad väita, et turgudelt laenav Eesti oleks 2008–2009 võinud ise olla  IMFi päästetavate hulgas. Kui oleksime laenamisega eelnevalt üle võlli läinud, siis küll. Aga see pole argument, millega laenamist täielikult välistada. Mõistlikult seda ust kasutades annaks see võimaluse tulevikus vältida selliseid sundviskes tehtud käike nagu Eesti Telekomi osaluse müük turu põhjas või järsu kulude kärpimisega majanduse negatiivsele tsüklile lisahoo andmine.

Eestlaste vara toodab liiga vähe

Romet Kreek, ÄP toimetajaEesti elanike lemmikfinantsvara on arvelduskontod. Seal seisab pea 3 miljardit eurot. Arvestades keskmist 0,01% intressi, teenib see raha 0,29 mln ­eurot aastas. Populaarselt järgmisel kohal on tähtajalised hoiused, kus on 1,9 miljardit. 0,88% intressiga teenib see aastas vähem kui 17 miljonit eurot.Järgmisel kohal on II pensionisamba fondid. Seal on 1,7 miljardit eurot. Ja siis tuleb III pensionisammas, kust teenitakse 20 miljonit eurot.Nende varadega on kaetud 89% eestlaste arvestatud 7,513 miljardi eurosest finantsvarast. 6,7 miljardilt eurolt teenime umbes suurusjärgus 111 miljonit eurot ehk 1,66% tootlust. Vähevõitu!