Seeder: Eesti lihaimport ekspordist suurem

"Meie omatoodang on kasvanud, samuti import ja eksport. See näitab, et lihasektor on selgelt väljunud mõne aasta tagusest kriisiolukorrast," rääkis ta täna Tartus toimuval lihafoorumil.

"Aktiivset kaubavahetust iseloomustab ekspordist suurem import, mis teeb mõnevõrra keeruliseks lihatoodete päritolu märgistamise. Kuidas nimetada näiteks vorsti, mis sisaldab nii kodumaist kui imporditud liha," küsis minister pressiteate vahendusel.

Seederi sõnul tuleb lihasektoril edaspidi panustada efektiivsuse tõstmisele, sest täna on Eesti toiduainetööstuse toodetav lisandväärtus ligi pool Euroopa Liidu keskmisest. Lihasektori tulemus jääb veelgi madalamaks – kui 2012. aastal oli Eesti toiduainetööstuse toodetav lisandväärtus töötaja kohta statistikaameti esialgseil andmeil ca 20 000 eurot, siis lihasektori oma vaid 14 500.

"Nii tootmises kui töötlemises konkurentsis püsimiseks on meie ainus võimalus investeerida ja tegevust tõhustada. Oma panuse annab siin uus maaelu arengukava aastateks 2014-2020, milles pannakse tugevat rõhku toidutöötlemise arendamisele. Tootmise poolelt on koostöös tootjatega peagi algamas veiselihastrateegia koostamine – sektori tegevust hästi fokusseerinud piimastrateegia annab selleks julgust," rääkis põllumajandusminister.

Lihasektori toodang moodustab Eestis toiduainete tootmisest viiendiku. Eestis kasvasid mullu sea-, lamba- ja kitseliha tarbimine, vähenesid aga linnu- ja veiseliha tarbimine. OECD lihatarbimise prognoos aastani 2022 näitab, et pikas plaanis püsib lihatarbimine stabiilsena.