põllumajandus

Vabariigi Valitsus kiitis heaks Eesti maaelu arengukava 2014–2020 muudatusettepanekud, millega muu hulgas eraldatakse põllumeestele üle 5 miljoni euro investeeringutoetust.

Soome ettepanekul kaalutakse Suubritannia lahkumisega seoses Euroopa Liidu eelarveplaanis suuri kärpeid põllumajandusse, rahul ei ole sellega keegi, aga eelarve suurenemist samuti ei soovita.

Nopri talu investeeris 1,5 miljonit eurot heaolulauda uuendamisse ja laiendamisse. Valmis 337kohaline nelja roboti, kaasaegseima tehnoloogia ja tarkvaraga farm. Pererahvas peab seda seitsmetärnilaudaks, mille eesmärk on Eesti puhtaima piima tootmine. Eelduseks on loomade heaolu ja taskust jälgitav-juhitav nutikas laut.

Rekordiline teraviljasaak tõi sel aastal esmakordselt viljaveod maanteelt raudteele – Operail vedas rööbastel kahe kuuga enam kui 600 kaubaauto jagu söödavilja nii Sillamäe kui ka Muuga sadamasse.

Teisipäevases hommikuprogrammis rääkis põllundusidufirma eAgronom juht Robin Saluoks ettevõtte eesootavast rahakaasamisest ja plaanidest.

"Me oleme hetkel kokku leppinud, et meie eesmärk on kõigepealt käivitada ühistu selliste teenuste ja kindlustustegevustega, mis oleksid võimalikult lihtsad ja suuremale sihtgrupile kasumlikud," rääkis põllumajanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen oktoobris rajatava kindlustusühistu plaanidest.

Nädala alguses selgus, et alates oktoobrist kavatsevad Eesti põllumajandussektori osalised ja nende katusorganisatsioonid rajada kindlustusühistu. Mida see täpsemalt tähendab, räägib saate "Kasvupinnas" esimeses pooles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen.

Sel aastal on politsei registreerinud 107 investeerimiskelmuse juhtumit, mille kogukahju ulatub 1,86 miljoni euroni. Kelmuste ennetamise teeb raskeks lai ohvrite ring, sest pügada saanuid on nii noorte kui ka vanade seas.

EKRE juhitav maaeluministeerium on ette valmistamas eelnõusid, millega Eesti riik hakkaks eraisikutelt kokku ostma põllumajandus- ja metsamaad ning andma rendile noortele peredele.

Elektrilevi võrgus on sel aastal olnud juba üle 200 juhtumi, kus hooletu tegevuse tõttu on elektriliinid kas põllutöömasinate või muude õnnetuste tagajärjel maha sõidetud.

Oktoobris kavatsevad Eesti põllumajandussektori osalised ja nende katuseorganisatsioon rajada kindlustusühistu.

Viljamaaklerfirma Copenhagen Merchants Group äriarenduse juhi Indrek Aigro sõnul võib Eestis oodata tänavusest aastast saagikuse poolest rekordaastat: viljasaak võib ületada koguni 2 miljoni tonni piiri. Eelmise aasta saak oli võrdluseks 1,1 miljonit tonni ning senisel rekordaastal 2015. aastal oli saak 1,75 miljonit tonni. Ometi ei soovi põllumehed vilja ülemäära palju müüa. Miks siis nii?

Hinnanguliselt ei pea sel aastal Eestisse rukist välismaalt sisse ostma, sest rukki kasvupind on kolmekordistunud, mis peaks eestlaste rukki tarbimise katma, kirjutab ERR.

Nöökivalt madal piima hind paneb talupidajad muretsema, kuidas hakkama saada. „Ma ei taha iga hommik tõusta mõttega, et vaja on maksta see arve ja see arve. Ei taha kogu aeg rahast mõelda,“ tunnistas Viljandimaal Muraka Farmi pidav Karmo Männik, kelle plaan on talu täielikult isemajandavaks teha.

Kevadine külm, kuivus ja rahe on kõvasti laastanud Läti selle aasta puuvilja- ja marjasaaki, teatas Läti põllumajanduse nõu-ja hariduskeskuse aianduse ekspert Maris Narvils riigi televisioonile.

Euroopa Liidu GMO seadusandlus ei ole enam kooskõlas tänapäevaste teadmistega. Puudub teaduslik põhjendus, miks peaks erinevalt kohtlema geenmuundatud toidutaimi ja traditsioonilise sordiaretusega saadud taimi, kirjutavad Euroopa teadlased avalikus pöördumises.

Mart Helme juhitav siseministeerium on välja töötanud välismaalaste seaduse ja siseministri määruse muudatused, millega tahetakse panna piir juhtumitele, kus võõrtööjõu töötamine on eksitavalt vormistatud. Ministeeriumi plaan aga tekitaks kohalikele tööandjatele juurde bürokraatiat, mis renditavast võõrtööjõust sõltuvatele ettevõtjatele meelehärmi tekitab.

Aianduse ja ehituse valdkonna eestkõnelejad kahtlevad, kas renditööjõu kasutamist korrastav eelnõu sellisel kujul probleeme lahendab, küll aga tekitaks see mõne probleemi juurde.

Kodumaa kalakasvatajad nimetavad eelmise aasta suve selle kuumuse ja kuivuse tõttu katastroofiliseks ning ütlevad, et kui ka tänavu selline ilm kordub, peab nii mõnigi oma tegevuse lõpetama või selle ümber korraldama.

Märjamaa ligidal Sillaotsa talus kanu pidavad Viire ja Mart Martma rendivad juba viiendat suve linde välja.

Eesti aiasaaduste kasvatajad kurdavad rasket võitlust: maksu­koormus ja tootmis­hindade kasv suruvad hinnalõhe Kreeka marjade ja Poola köögiviljadega kolme- kuni neljakordseks.

Viimased viis kuud ülesmäge rühkinud toiduhindu ähvardavad edaspidi veelgi rohkem räsida USA vihmane kevad ja Austraalia mitmeaastane põud.

Eestis on mitu plaanitud kalakasvatust purde taha kinni jäänud ja ega kehvades oludes Läänemerre lube anda ei tahetagi. Lahenduseks võiks olla söödava rannakarbi kasvatamine.

Polli Aiandusuuringute Keskusest tulevad välja uued aretatud õuna- ja marjasordid. Turul on huvi hakatud tundma valge-, punase- ja rohesõstra vastu. Miks? Kuidas näeb välja kõhrkirsid ja kuidas maitseb söödav kuslapuu?

Kuidas maasikaid õigesti kasvatada? Kui palju maasikasorte maailmas on? Mis sorti maasikas on kõige magusam? Milline maasika-aasta meid ootab?

Eesti üks suuremaid piimakarja kasvatajaid Vändra OÜ saab uue omaniku, sest Vändra suurosanikud Jaan Toobal ja Ilmar Teevet otsustasid müüa oma osaluse Agron Haldusele.

Eestisse suurte toetustasemete arvel odavdatud importtoorme toomine on siseturu kohalikele põllumajandussektori tootjatele ära solkinud, mistõttu isegi otsetoetuste võrdsustamisest ei piisa, kirjutab ASi Tartu Agro juht Aavo Mölder.

Mis on biomajandus ja kas Eestil on biomajanduses potentsiaali? Milline on Eesti biomajandus 10–15 aasta pärast? Neile ja paljudele teistele huvitavatele küsimustele vastas saates "Innovatsiooniminutid" Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli professor Rando Värnik.

Põllumajanduse kuldseid aegu tuleks otsida sajandi algusest, rääkis tulevane maaeluminister Mart Järvik Äripäeva hommikuprogrammis.

Lõuna-Läänemaal asuv Kirbla piimafarm on ukrainlasi palganud juba kaks aastat, sest kohapealt pole töötajaid võtta, kirjutab Lääne Elu.

Lugupidav suhtumine loodusressurssidesse algab meist enesest ja arvestatavat keskkonnasäästu annab ühine teadlik tarbimine, kirjutab Valgamaa põllumeeste liidu juhatuse liige Kaupo Kutsar.

7. maist alustab Margus Venelaine tegevjuhina Scandagra Eesti AS-is, mis on üks juhtivaid põllumajandustoodete ja -teenuste pakkujaid Eestis.

Madal isevarustatuse tase põllumajandustootmises ei näita mitte niivõrd Eesti tootmisvõimekust, vaid odava importkauba tõttu kujunenud turuolukorda, mis Eesti tootjad raskustesse seab, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Eve Valdvee statistikablogis.

Palga TOPis kolmandal kohal olev CM Tallinn AS suurendas 2018. aastal üle kahe korra käivet ja teenis rohkem kui 1,6 miljonit eurot kasumit.

Saates "Kasvupinnas" tuleb juttu uutest põllukultuuridest, mida võiks Eesti põllumees kasvatada. Räägitakse ammu tuntud, aga unustatud kultuuride, nagu näiteks speltanisu ja maapirni, kasvatamisest ja jagatakse kogemusi, kuidas on läinud katsetused kikerherne, läätse ja sojaoa kasvatamisel.

Vilja- ja väetisekaubanduse ja tehnika müügiga tegeleva Oilseeds Trade’i maksuvõlg on riigi ees paisunud juba pea 700 000 euroni. Ettevõtte juht sõnab, et tegu on sektori eripäraga ning tegelikkuses on võlausaldajatega kõik joonde aetud.

Toorpiima vahendav Tulundusühistu Epiko teenis eelmisel aastal väiksema müügitulu pealt suuremat kasumit. Ühistu ise märgib, et selja taga oli pingeline aasta.