TOPist olulisem on igapäevane töö

“Näpuga me Äripäeva TOP 100s kindlasti järge ei aja. Palju tähtsam on vaadelda oma tulemusi, kõrvutades neid endale seatud eesmärkide ja tööstusharu teiste ettevõtete tulemustega,” märkis Kiviõli Keemiatööstuse OÜ juhatuse liige ­Robert Karpelin.

Põlevkiviõli tootja vahetas mulluse Eesti edukaimate ettevõtete edetabeli 50. koha seekordse 155. vastu ning kui ettevõtte müügitulu jäi samasse suurusjärku – 35 miljonit eurot–, siis varade ümberhindlus vähendas kasumit 12,2 miljonilt 9 miljonile eurole.

“Selle aasta numbrite suhtes meil roosilisi ootusi pole, sest meie toodangu realisatsioonihind on seotud nafta maailmaturuhinnaga ning see on olnud languses. Ka riigi ressursitasude tõus jätab kasumlikkusele oma jälje,” märkis Karpelin ettevõtte käekäigu kohta.

Tema sõnul ei jää aga elu sellest seisma ning üha suurenevate kulude taustal on rentaabluse säilitamise retseptiks investeeringud, mida tehakse nii kaevanduses kui ka keemiatööstuses tootlikkuse tõstmiseks ning keskkonnatingimuste parandamiseks.

Mullune võitja langes viiendasse sajasse. Eelmise aasta edetabeli võitja Molycorp Silmet ASi leiame sel aastal jagamas 482.–483. kohta. Ettevõtte müügikäive oli 2012. aastal 84,2 miljonit eurot, mis oli 4 protsenti vähem kui aasta varem. Kui 2011. aastal oli ärikasum 18,3 miljonit eurot, siis mullu saadi kahjumit 12,7 miljonit eurot. Selle põhjuseks oli aruandlusaasta lõpus tehtud tooraine ja valmistoodangu varude ligi 20 miljoni euro suurune allahindlus.

Ettevõtte juhti David James O’Brock-Kaljuveed ei õnnestunud eile kommentaari saamiseks tabada. Küll märkis ta 2012. aasta majandusaruandes, et haruldaste muldmetallide müügihinnad olid aasta läbi väga ebastabiilsed ning langesid järsult aasta teises pooles ja langus kestis selle aastani.

Majandussurutise mõju. Eelmise aasta TOPi teine ja tunamullune esimese koha omanik, veoautodele, bussidele, traktoritele ja ekskavaatoritele juhtmeid valmistav PKC Eesti AS platseerus sel korral 123. kohale. Suure kukkumise põhjus oli toodangut peaaegu sajaprotsendiliselt eksportiva ettevõtte müügitulu ja kasumi vähenemine. PKC Eesti käive oli eelmisel aastal 134,3 miljonit eurot, kahanedes aasta varasemaga võrreldes 15,9 protsenti. Puhaskasumit teeniti 2012. aastal 19,1 miljonit eurot, aasta varem oli kasuminumber 25 miljonit eurot.

PKC Eesti juhatuse esimees Ivo Volkov märkis ettevõtte majandusaasta aruandes, et käibe languse taga on põhiliselt majandussurutises ­Euroopa turu vähenenud nõudlus. Kasumi kahanemise võrreldes käibe langusega oli ebaproportsionaalselt suur. Oluline roll kasumi languses on surve palkadele ja kasvanud energiakulud, lisas Volkov. ­Ettevõttele kuulub kaks tehast, kus on ametis üle tuhande töötaja.

2011 oli erandlik aasta. Edetabeli mullune kaheksas, Horizon Tselluloosi ja Paberi AS kukkus sel aastal 248. positsioonile. Müügitulu vähenes 65 miljonilt eurolt 59 miljonile ning kasuminumber 13,4 miljonilt eurolt 6,3 miljonile.

“2011. aasta kiire kasv oli erandlik ning näitas, et vajame mahukat investeerimisprogrammi, et olla ka tulevikus konkurentsivõimeline,” märkis ­ettevõtte juhatuse esimees Bashyam Krishnan. Üle-eelmise aasta hea kasumi põhjuseks olid maailmaturu äärmiselt kõrged müügihinnad.

Krishnan nimetas korralikuks ka ettevõtte mulluseid majandustulemusi ning sama oodatakse sellelt aastalt.

Püüame säilitada kaubavooge ja kliente

Mulluselt Eesti edukaimate ettevõtete TOP 100 viiendalt kohalt 152.-le langenud ASi Alexela Logistics juhatuse liikme Aarto Eipre sõnul on logistikas väga tugev konkurents. Seepärast peab ettevõte kaubavoogude ja klientide säilimise nimel kõvasti pingutama.

Kas jälgite ettevõtte kohta edukaimate ettevõtete TOP 100s? Ausalt vastates, mitte eriti. Meile on olulisem võrrelda oma tulemusi konkurentide omadega ning sel aastal oleme Eestis ühed vähestest, kel on kaubamaht kasvanud.

Kuidas hindate eelmise aasta majandustulemusi? Hindame rahuldavaks. Alexela Logisticsi konsolideeritud käive oli 88 miljonit eurot  ja ärikasum 12,4 miljonit eurot. Kui välja arvata erakorralised põhivara mahakandmised Norras, siis oli ärikasum 24 miljonit eurot, mis on oluliselt parem kui 2011. aastal.

Mida teete, et säilitada ettevõtte rentaablus? Meie põhitegevus on logistika ja nagu PwC värskest uuringust nähtub, ei ole Eesti positsioon selles valdkonnas naaberriikides tegutsevate konkurentidega võrreldes hea. Eesti sadamate turuosa Balti regioonis on kukkunud 10 aasta jooksul 18 protsendilt 10 protsendile. Tugeva konkurentsi ja suurenevate kulude juures pole meil õnnestunud käivet ega kasumit kasvatada, mis teie metoodika juures on olulised näitajad. Põhjusi on palju, lisaks poliitilistele tooks välja meie raudteeseaduse eripära, kus kaubaveod doteerivad reisijate vedu, infrastruktuuri tasud jagatakse vähenevate kaubaveo tonnide vahel, ja muutlikud seadused, kus sisuliselt üleöö tõstetakse riiklikke veeteede tasusid laevadele mitusada protsenti. Samuti ähvardab lähiaastatel muuta kaubavedusid veelgi kallimaks plaan maksustada aktsiisiga vedurites kasutatav kütus.Tuleb sama hinnataseme juures koostöös teiste valdkonna ettevõtetega tegeleda kogu logistikaahela ühisturundusega ning selgitada seadusandjatele, et meie majandussektoris on konkurentsivõime tagamiseks oluline kulutaseme ja seadusandliku baasi pikaajaline stabiilsus.

Milliseks kujunevad praegune ja järgmine aasta? Pingutame, et säilitada kaubavoogusid ja kliente, ei näe ette olulisi muutusi 2012. aastaga võrreldes.

 

Käivitasime investeerimisprogrammi

Bashyam Krishnan, Horizon Tselluloosi ja Paberi ASi juhatuse esimees2011. aasta kiire kasv oli erandlik ning näitas, et vajame mahukat investeerimisprogrammi. Siiski olid ka 2012. aasta tulemused korralikud ja mis kõige tähtsam, Horizoni turupositsioon on palju tugevam kui eelmise kümnendi lõpus. Eeldatavasti lõpeb 2013. aasta sarnase ­finantstulemusega nagu läinud aasta. Oleme käivitanud 55 miljoni eurose investeerimisprogrammi, mille raames käivitame aasta lõpuks uue lubjaahju, mis võimaldab ümber töödelda ligi 90% tootmises kasutatavast lubjast.