Mari Mets • 30. november 2013 kell 4:32

Pronksiöö vari endiselt transiidi kohal

Eesti kaubaveo mahtude kehva seisu põhjuseks peavad logistikaettevõtjad jätkuvalt kasinaid suhteid Venemaaga.

Eelmisel nädalal avalikustatud uuringu järgi on Eesti kaubavedu viimase kümne aastaga 14 protsenti langenud, samas on naabrid Läti ja Leedu  oma mahte enam kui 30 protsendi ulatuses kasvatanud. Riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas pidas selle peapõhjuseks Eesti kaubandusettevõtete senist vähest omavahelist koostööd ning uuringut tutvustanud PWC nõustamisteenuste juht Teet Tender nimetas Läti suureks eeliseks Eesti ees aktiivset osalemist transiidimessidel.

Logistikaettevõtjad ütlevad aga, et põhiliseks mahtude vähenemise põhjuseks on endiselt Eesti-Vene kehvad poliitilised suhted.

"Majanduslikult on Eesti raudteel kaubaveo mahtude vähenemise põhjuseks Venemaa sadamate suur areng, kuid poliitiliselt on süüdi pronksiöö," sõnas ASi Russian Estonian Rail Services peadirektor Ervin Hasselbach. "Meie endistest terminalidest Venemaal pole pärast 2007. aasta maid enam ühtegi vagunit siia lubatud. Tegelikult on see kaubaveo vähenemise põhipõhjus, poliitilistel kaalutlustel ei armastata seda lihtsalt mainida."

Autotranspordiettevõtte Kauritel juhataja Marko Novik arvas samuti, et näiteks Läti transiit on ülihästi arenenud just tänu sellele, et nad on väga heades suhetes Venemaaga. "See näitab väga hästi Venemaa mõjuvõimu turul. Riigis liigub transiit täpselt nii hästi, kui heades suhetes nad on Venemaaga. Viimane hea näide tuleb oktoobrikuust Leedust - Venemaale ei meeldinud midagi  Leedus toimuvat ja kohe pandi Leedu piimatoodete import kinni," ütles Novik.

Hasselbachi hinnangul on Eestist kadunud kaubaveo maht läinud suures osas Lätti. "See on nende mahukasvu põhjuseks, mitte enda edukas tutvustamine messidel, nagu armastatakse toonitada. Meie pronksiööeelne põhitegevus on lõpetatud, oleme püüdnud ellu jäämiseks otsida partnereid vastassuunast. Kui Eesti ja Venemaa vahelised kõrgema taseme poliitilised suhted oleksid ilusti paigas, muutuks ka olukord kaubanduses."

Kaubanduslik tiivaripsutus

"Kui me võtsime Aljoša maha, tekkisid meil kohe probleemid. See on valikute küsimus: kas me tahame elada sõltumatus Eestis ja süüa siin kama või supelda rahas ja süüa borši? Tuleb ära otsustada, kumb rohkem meeldib. Kõike ei saa nüüd Venemaa süüks ka panna, kui Eesti on sellest kaubandussuhtest huvitatud, tuleks üritada ikkagi Vene partneritega kaubanduse mõttes pisut tiiba ripsutada," sõnas Novik.

Hasselbach selgitas, et Venemaal kehtib nõukogudeaegne n-ö telefoniõigus ehk ühtegi dokumenti Eesti eiramise osas pole välja antud, kuid luba saata kaupa otse Eesti suunas ei anta. "Minu meelest hakkas Eesti majanduskriis pihta justnimelt Venemaa-poolse transiidi- ja transpordiblokaadiga, mis käivitas ahelreaktsiooni ka teistes valdkondades," ütles ta.

Lootust jagub

Novik on tuleviku suhtes lootusrikkam ning soovitab kaubandusettevõtjatel otsida partnereid teiste naaberriikide seast, nagu on teinud ka Kauritel. "Vaadates seda, kui palju ehitatakse ümberringi uusi ladusid, ei saaks küll öelda, et kaubanduse olukord nii hull oleks. Need, kes on oma prioriteedid seadnud mujale kui Vene partneritele, ei ela praegu üldse lootusetult."

Uuring kaubavedude kohta

Eelmisel nädalal avalikustatud uuringu järgi on kaubavedu Eestis vähenenud viimase kümne aastaga 14 protsenti ning reisijatevedu kaheksa aastaga 12 protsenti. Läti ja Leedu on samal ajal oma kaubamahte enam kui 30 protsendi ulatuses kasvatanud.

PwC analüütikute hinnangul on üheks põhjuseks Läti kunstlikult madalal hoitud tariifid logistika- ja transpordiettevõtetele, vastandudes Eesti rangetele piirangutele.

Analüütikud leidsid, et Läti mahtude suure kasvu taga on Läti riiklikult rahastatud osalemine rahvusvahelistel transiidimessidel, kus Eesti aga ei käi.

Üheks põhjuseks peeti ka Eesti kehva geograafilist asendit transiidimaana - võrreldes Läti ja Leeduga on Eesti ääremaa.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas tõi probleemi peapõhjusena välja Eesti transpordiettevõtete kesise omavahelise koostöö, mida nüüd jõudsalt arendatakse.

Poliitilised suhted teiste naabrite, kuid mitte vaid Venemaaga, olid ka analüütikute hinnangul üheks teguriks kehva olukorra kujunemisel.

Eelmisel nädalal Äripäeva sõsarlehe Delovõje Vedomosti konverentsil esinenud Raivo Vare pidas transiidiäri olulisemateks probleemideks piirilepingu küsimust, üldist hoiakut sektorile, merevedude ebastabiilsust ning riigieelarve täitmist läbi maksude. Viimane tähendab sadamamaksude kasvu klientide jaoks.

Hetkel kuum