• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Haridus peab muutuma ühtlaselt tugevaks

    Uuringust PISA kuuldes kipub mõte vägisi sellele, et miskit on väga viltu. Tegelikult näitas sellenimeline haridusuuring, et üldjoontes on Eesti hariduses lood päris head. 65 maailma riigi võrdluses jagavad meie 15aastased põhikooliõpilased loodusteadustes 4.–7. kohta (Euroopas koos Soomega koguni 1.–2. kohta) ning matemaatika ja funktsionaalase lugemisoskuse poolest ollakse maailmas 11. kohal.

    Äripäev nõustub haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksooga, kelle hinnangul peaks meile kõige enam muret tegema hariduslik kihistumine kooliti. Ühelt poolt peegeldab see ühiskonna kihistumist tervikuna, teisalt näitab toimetuse arvates kohalike otsustajate soovimatust haridusküsimustega tõsiselt ja ettevaatavalt tegeleda.
    Riigikogus peetud üldhariduse jätkusuutlikkuse arutelul ütles Aaviksoo, et haridusseadustiku eelseisval ümbervaatamisel tuleb lahendada keskne küsimus, kellel lasub täiel määral vastutus üldhariduse tagamise eest. Tema sõnul on tehtud selle poole esimene hädavajalik samm ning riik on võtnud endale kohustuse pidada üleval riigigümnaasiume.
    Kool kogub hääli. Haridusredelil allapoole vaadates peaks haridusministeerium kaaluma ühtlasi suuremat panustamist otse põhikooliharidusse. Sageli just nõrgemates omavalitsustes on oma kooli või koolide pidamine suurim argument, mis kohalikel valimistel hääli toob. Mõni ime, et võimulolijad sellest kümne küünega kinni hoiavad. Kodulähedane põhikool on küll nii riiklik kui ka kohalik prioriteet, aga see ei tähenda, et iga hingevaakuvat kooli tuleb õpilastele antava hariduse kvaliteeti ohvriks tuues käigus hoida.
    Oma kool on muidugi armas. Selge on seegi, et noorematel õpilastel ei tohi koolitee olla pikk ja vaevaline. Kindlasti oleks aga tihtipeale otstarbekas omavalitsuse piires koole ühendada või siis koguni naaberomavalitsusega koostöös piirkondlik koolivõrk ümber vaadata. Koolitee pikkus sõltub aga suuresti õpilastranspordi korraldusest, mida saab kooli pidamisest üle jääva raha eest paremaks korraldada. Koolivõrgu korrastamine loob ühtlasi eeldusi paremate õpetajate palkamiseks, kes saavad pühenduda õpetamisele ühes tervikkoolis, selmet mitme koolikese vahet pendeldada. Usutavasti teeb eesootav omavalitsuste arvu vähenemine koolivõrgu juures oma korrektiivid. Seni aga võiks volikogude ettevõtjatest liikmed oma vaatevinklist samuti rohkem kaaluda hariduselu küsimusi.
    Eliitkoolidele järele. Samas on koolide tasemega probleeme jõukamateski omavalitsustes. Osalt on seegi tingitud soovimatusest koole sulgeda, näiteks Tallinnas venekeelseid koole. Teisalt veavad vahet kindlasti suuremaks nn eliitkoolid. Ent viimaste puhul on hariduse kvaliteedi suund igati õige. Toimetuse hinnangul peaks võtma eesmärgiks püüelda selle poole, et kõigis koolides saaks igas mõttes konkurentsivõimelisemat haridust. Mitte otsida lahendusi, mis tähendaksid tippude saagimist ehk eliitkoolide allapoole vedamist. Eesti hariduse tase peab ühtlustuma, aga mitte nõrkuse, vaid tugevuse poole.
    Kui minister räägib omavalitsuste tugevamast toetamisest koolivõrgu pidamisel, siis tegelikult võiks hoopis põhikoolide osas põhjaliku riigistamise ette võtta. Niikuinii on hariduses tegemist lõviosas ühe ja sama maksurahaga, mida siis riik kas otse või omavalitsuste kaudu jagab ja kasutab.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Erkki Kubber: kas järgmised ükssarvikud võiksid olla miljardilise väärtuse asemel hoopis miljardi inimese aitajad?
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Tesla ületas käibe- ja kasumiootusi
Tesla suutis kolmandas kvartalis nii käibe- kui kasumiootusi ületada. Samas mainiti, et tarneahelaga seotud probleemid võivad nende kasumimarginaalid surve alla panna, vahendab Reuters.
Tesla suutis kolmandas kvartalis nii käibe- kui kasumiootusi ületada. Samas mainiti, et tarneahelaga seotud probleemid võivad nende kasumimarginaalid surve alla panna, vahendab Reuters.
CybExer: Töötaja on väärt head palka ja suurepärast motivatsioonipaketti
CybExer Technologies OÜ lahendab nii maailma juhtivate suurriikide kui ka korporatsioonide küberjulgeoleku probleeme, pakkudes kõige keerulisemaid õppusi, testkeskkondi oma küberharjutusväljal ja arendab selle tarbeks tarkvara. Hetkel on lisaks käsil hoopis teistsugune väljakutse – leida häid töötajaid.
CybExer Technologies OÜ lahendab nii maailma juhtivate suurriikide kui ka korporatsioonide küberjulgeoleku probleeme, pakkudes kõige keerulisemaid õppusi, testkeskkondi oma küberharjutusväljal ja arendab selle tarbeks tarkvara. Hetkel on lisaks käsil hoopis teistsugune väljakutse – leida häid töötajaid.
Päikesepargid võivad kõrge elektrihinna tõttu magusast toetusest varem ilma jääda Mõjutatud on ka Enefit Green
Eestisse on viimastel aastatel juurde kerkinud hulgaliselt päikesepaneelide kobarparke, mis saavad kõrgete elektrihindade taustal väga soodsat toetust. Nüüd plaanib Elering toetuseperioodi lühemaks lõigata, millega kobarparkide omanikud sugugi nõus ei taha olla.
Eestisse on viimastel aastatel juurde kerkinud hulgaliselt päikesepaneelide kobarparke, mis saavad kõrgete elektrihindade taustal väga soodsat toetust. Nüüd plaanib Elering toetuseperioodi lühemaks lõigata, millega kobarparkide omanikud sugugi nõus ei taha olla.