Eesti ja Soome käivad sama teed

“Olemas,” ütles peaminister Andrus Ansip ­eile, kui oli, käega koodi varjates, ajakirjanike ja kaamerate ees Eesti ja Soome koostöömemorandumile digitaalse allkirja andnud.

Täna teeb sama Soome peaminister Jyrki Katainen, et siis pressikonverentsil koos Andrus Ansipiga koostöökava laiema avalikkuse ette tuua. Väidetavalt on tegu esimese riikidevahelise kokkuleppega, mis allkirjastatakse digitaalselt.

Kui nii palju eestlasi Soome vahet sõidab – kes tööle, kes õppima, kes äri ajama –, on loogiline infovahetus elektrooniliselt toimima saada, ütles Riigi Infosüsteemide Ameti peadirektori asetäitja Kalle Arula. Selleks läheb käiku Eestis välja arendatud X-tee keskkond, mis tagab asutuste ja isikute vahelise turvalise internetipõhise andmevahetuse. Soome hakkab kasutama Eesti lähtekoodi ja kogemust. Raha Eesti selle eest ei küsi.

“Väärtus seisneb selles, et siit edasi hakkame süsteemi ja teenuseid ühiselt edasi arendama. Arenduskulud jagame kahepeale,” selgitas Arula.  “Infrastruktuur üksi on nagu tühi raudtee, kus rongid ei sõida.”

Praktikas tähendab see seda, et kui inimene on seni asjaajamises Soomega pidanud mingi tõendi järele Eestisse kohale minema, siis süsteemi käivitudes hakkavad andmed liikuma elektroonselt.

“Eesti ettevõtte juhatuse liige võiks anda digitaalselt mitteresidendile (Soome finantsjuhile) erinevaid õigusi näiteks e-maksuametis,” pakkus OÜ Viking Line Eesti tegevjuht Inno Borodenko näidet Soome firma tütarettevõtte esindajalt. Praegu tuleb sellise volituse tegemiseks maksu- ja tolliameti Lõõtsa tänava kontorisse kohale minna. “ Kiidan tõesti X-teed, mis teeb Eesti ettevõtja suhtlemise kas või haigekassaga väga lihtsaks,” ütles Borodenko.

Eesti põhimõte läheb käiku. Sügisel demonstreeris Eesti digiallkirja kasutamist ja sellest saadavat kokkuhoidu Ülemkogul Brüsselis. Ühtse digitaalse turu arendamisel on ELi tasandil praegu toetatud Eestis 2007. aastast käibel olevat printsiipi, et andmeid võib kodanikult küsida vaid üks kord. Sealt edasi peavad asutused suhtlema omavahel, mis loob vajaduse X-tee tüüpi lahenduste järele.

“Ülemkogul otsustatud asjaga on alati mõistlik alustada altpoolt,” kommenteeris Ansip, nentides, et piiriülese koostööga on Eesti ja Soome ELis pioneerid.

Juba 2009. aasta kevadel, kui peaminister Ansip kohtus toonase Soome peaministri Matti Vanhaneniga, sai räägitud Eesti e-teenustest ja X-teest, kuid siis polnud Eesti vastu piisavalt usaldust, meenutas EASi esindaja Soomes Valdar Liive. “Eks iga hea asi vajab aega,” nentis ta, tunnistades, et ilmselt on panuse andnud ka need vähemalt sada visiiti, mille ta koos Soome parlamendisaadikute, ettevõtjate, ministrite ja kohalike omavalitsuste esindajatega on teinud IKT Demokeskusesse Tallinnas.

“Ma olen rõõmus, et see toetab regionaalset mõtteviisi. Et saame koos asju teha,” ütles Liive, mööndes, et Eesti on suutnud Soomet oma eduga “heas mõttes ärritada”.

Eesti e-riigi vastu tekkis Soome valitsusel lähem huvi seoses struktuursete reformidega, millega tahetakse valitsuse kulusid vähendada.

Soome  arusaam pöördub. “Soome on ID-kaardi kasutuses Eestist umbes kümme aastat maas,” kommenteeris kaua Soomes elanud Põhjala Investeerimispanga asepresident Gunnar Okk, kes koostas aastaid tagasi visiooni Soome ja Eesti koostöövõimalustest. “Soomes hakatakse alles nüüd aru saama, et elektrooniliste avalike teenuste arendamine on tegelikult kogu ühiskonna arendamine ja mitte pelgalt äriettevõtlusele kaasaaitamine.”

Soomest on plaan piiriüleseid e-teenuseid edasi arendada teistesse Balti ja Põhjala riikidesse. Eelkõige puudutavad plaanid praegu Läänemere regiooni, kus räägib kaasa ka majanduslik loogika –selles piirkonnas on vastastikused kaubandussidemed kõige tihedamad. Kaugem eesmärk on viia digiallkirja kasutus kogu Euroopasse.

 

Maksuametis käigus pilootprojektid

Rivo Reitmann, maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhatajaMaksuinfo vahetamine Eesti ja Soome vahel toimub pidevalt, kuid X-tee valguses soovime minna üle online-infoliikumisele. Praegu oleme Soome maksuhalduriga testinud võlgade info kasutamist X-tee kaudu, edasi liigume isikute tulude ja ettevõtete maksukuulekuse andmete poole. Praegu on teemaks isikute palgaandmete ehk tulude liikumine X-tee vahendusel nii isiku kui ka ettevõtte järgi. Vajalik on see Soomes töötamisel, kui isik soovib saada osa Soome tulumaksuastmetest. Lisaks hakkame andma infot Eesti ettevõtete maksukäitumise kohta (võlad, esitamata deklaratsioonid) näiteks juhul, kui Soomes soovitakse kasutada soodustusena Eesti ettevõtte tehtud koduremondi teenuse kulu.Tulevikus soovime lisada jooksva käibemaksualase info liikumise mõlemas suunas, see aga nõuab Soome suuremat ettevalmistust oma süsteemides.

Soome Eestist 10 aastat maas

Gunnar Okk, Põhjala Investeerimispanga asepresidentPeamine Soome poliitikute valearvestus seisnes selles, et ID-kaardi taotlemine jäeti vabatahtlikuks. Tüüpiline soomlane on aga teadupärast natuke umbusklik ja kuna kriitilist massi kaardiomanikest kliente ei tekkinud, siis polnud ka äriettevõtetel põhjust kulukate tehniliste lahendustega kiirustama hakata.Teine möödalask seisnes selles, et kuigi riiklikult üritati ID-kaardi kasutusvõimalusi laiendada, jäeti igale ametkonnale vabadus ise oma süsteeme välja arendada ja rakendada. Kuna seda tegi või ei teinud igaüks vastavalt oma mõistusele ja rahakotile, siis pole ka mingit ühtset platvormi.