Pangajuhtide prognoos ettevaatlikult optimistlik

Arenenud turgudel oleks tuleval aastal nullkasv või kerge pluss hea tulemus, ütles ennast muidu pessimistiks tituleerinud Swedbank Eesti juht Priit Perens eile BNSi korraldatud pangajuhtide ümarlaual. “Arvan, et miinust ei tule.”

Euroala näib olevat halvimast üle saanud – investorid söandavad jälle investeerida Kreeka, Iirimaa ja Hispaania võlakirjadesse ning börsidel on juba ehk isegi liigse optimismi ilminguid.

Need väljavaated kajastuvad ka Eestis, kus Perensi arvates pole põhjust erilist draamat karta. Põhiline oht Eesti majandusele on jätkuvalt eksporditurud Põhjalas, kus eriti Soomel on praegu majanduses keerulised ajad.

Probleemid on alles. Mis teeb Perensi aga ettevaatlikuks, on see, et valdavalt on probleemid vaigistatud keskpankade rahaga. Struktuursed reformid on Euroopas alles pooleli.

“Ettevaatlikult optimistlik,” määratles Perens oma hoiaku.

Ettevaatlikuks jäi ka SEB Eesti panga juht Riho Unt, kes nentis, et Euroopas on teises kvartalis ilmselt põhjast läbi saadud, Eesti suhtes jahutab optimismi ettevõtete neljandas kvartalis vähenenud investeerimisaktiivsus.

“Seda tunnet pole tulnud, et suuremad ettevõtted tahaksid järgmise aasta esimeses pooles olulisi investeeringuid teha,” ütles Unt. Majanduskasvu protsent võib küll tulla 2–3%, kuid majanduskasvu (ekspordi)vedurites erilist hoogu ei ole, nentis ta.

Danske Banki juht Aivar Rehe lisas rahaturgude kohta, et liigume ka tuleval aastal väga madalates intressikeskkondades.

Taastumine pole kaugel. Nordea Panga juht Vahur Kraft nentis, et keskpankade rolli ei tohiks alahinnata. See kõik on majanduse stimuleerimiseks.

“Ma pigem olen optimistlik, et taastumine on käeulatuses,” ütles Kraft ja märkis, et see on muidugi omaette küsimus, kui kiire see taastumine saab olema.

Eesti prognoosi langetas Nordea hiljuti 3,6 protsendilt 3,2-le, kuid jätkuvalt on prognoos üle 3%, võrreldes tänavuse üheprotsendise kasvuga.

“Oleme igal juhul madala kasvu perioodist üle minemas,” ütles Kraft.

Oluline on, kui kiiresti toibuvad Eesti peamised eksporditurud ja kui paindlik on Eesti majandusstruktuur, et leida uusi eksporditurge.

Suuem palk vähendaks väljarännet. Palgateemat käsitlesid pankurid eile vaid põgusalt – Riho Unt möönis, et ettevõtjatega kõneldes tõuseb see kohe esimesena teemaks. Kiire palgatõus hirmutab.

Lühiajaliselt ei või palgad tõusta tootlikkusest kiiremini, kordas Vahur Kraft õpikutõde. Kuid pikas perspektiivis on Eesti kõige suurem lahendamist vajav probleem just see, kuidas sissetulekuid kasvatada. Sellega laheneks nii mõnigi muu probleem, näiteks noorte väljaränne.

Lahates võimalikke ohte Põhjala kuumavalt kinnisvaraturult, kus hindades võib õhku sees olla isegi kuni 20%, leidsid pankurid, et negatiivse arengu puhuks on pankadel olemas piisavad puhvrid.  “Ma usun, et Rootsi on teinud piisavalt selleks, et kui (20 aastat väldanud kinnisvarahindade tõusu)tsükkel ei jää püsima, oleks seda võimekust korrektsiooniga toime tulla,” ütles Unt.

Lisaks saavad Rootsi ja Norra vajadusel abi ujuvast valuutakursist ja sotsiaalsest turvavõrgust. Eestis annab kindlust see, et pankade normatiivid on olnud karmimad kui mujal ­eurotsoonis.

Suuremat ohtu ei näe pangajuhid praegu ka ­Euroopast. Doominoefekti, kus ühe riigid hädad kisuksid kaasa ka teised riigid.

“Küprose näide näitas, et kui ka tekib probleem, on võimalik see isoleerida,” ütles Unt.

Vaidlused euroala pangandusliidu üle jätkuvad. Kui liit aasta pärast käivitub, tuleb ka Eestis ühtse järelevalve alla minevail pankadel arvestada kasvavate kulutustega, mis on seotud uute regulatsioonide täitmisega.

“Kokkuvõttes maksab klient need asjad kinni,” ei jätnud Perens illusiooni, et pangal on salajane tagatasku, kust lisanduvad kulud katta.

Juhtide jõulu­soov: üritage hakkama saada ainult deebetkaardiga

Eesti suurpankade juhid sõnastasid eile uudisteagentuuri BNS ümarlaual oma jõulu- ja uusaastasoovid.Nordea Eesti juht Vahur Kraft soovis kõigile häid kingikotte ja nentis, et majandust hoiabki praegu üleval sisetarbimine.“Tarbimise puhul on oluline, et see oleks tasakaalus. Soovin tarka ja otstarbekat tarbimist ja optimistlikku tulevikku vaatamist,” lausus ta.Kraft tuletas meelde, et majandus käib tõusude ja mõõnadega, ühel hetkel tsükkel pöördub ja asjad lähevad paremaks. “Selles mõttes soovin tarkust, teadmist ja rahulikkust – ei ole mõtet üles puhutud mullidega kaasa joosta,” soovitas ta.Danske Banki Eesti filiaali juht Aivar Rehe julgustas ettevõtjaid majanduslikule aktiivsusele.“Rohkem uusi partnereid, müügigeograafiat võib julgemalt laiendada,” lausus ta.Eraisikutele ja peredele soovis Rehe paksemat rahakotti.“Kui me tarbimisest räägime, siis proovime deebetkaardiga hakkama saada, et mitte nii väga aktiivselt krediidi peal elada,” ütles ta.

Ostud tuleb läbi mõelda. Swedbank Eesti juht Priit Perens soovis kõigile rahu iseendaga, sest sellest hakkab kõik peale.“Enda sisemisest rahust hakkavad peale otsused, palju ma tahan tarbida ja kui palju ma tegelikult saan tarbida. Ja need otsused ei ole emotsioonidest aetud,” ütles ta.SEB Eesti juht Riho Unt pani nii ettevõtjatele kui ka eraisikutele südamele, et nii tarbida kui ka investeerida tuleb targalt ja läbimõeldult.“Hea on tõdeda, et Eestis tegutsevad pangad on suunatud äri kasvule ja kui selleks peaks olema vaja panga toetust, siis ma usun, et see toetus pankade poolt ka tuleb” ütles Unt.