Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Suurtootjate rahaallikas võib kuivaks jääda

    Suurtootjad väidavad, et põllumajandusministeeriumi koostatud maaelu arengukava 2014–2020 (MAK) viib neilt suure osa toetustest ja ­eelistab niisama niitjaid. Ministeerium ja väiketootjad seda arvamust ei jaga.

    “Me ei nõua, et suurtootjatel oleks rohkem toetusi, vaid seda, et säiliksid võrdväärsed tingimused sellega, mis siiani on olnud,” ütles Trigon Agri ASi tegevjuht Ülo Adamson. Praegusel kujul nõrgestab arengukava Adamsoni hinnangul suurpiimatootjaid, nende võimet toota ja eksportida.
    “Piimatootmist on just viimasel ajal arendatud suurinvesteeringutega ja paljudel on võetud ka pikaajalised pangalaenud,” nentis Adamson. Tema sõnul võivad muudatused lisaks toetuste vähenemisele tuua ettevõtjatele kaasa ka rahatrahvid.
    Ta rõhutas, et kui vaadata Eesti järgneva seitsme aasta arenguperspektiivi, siis on eksport ja ekspordi kasv meie majandusele oluline element. Piimatootjad on viimase aasta jooksul aga eksporti tugevasti kasvatanud, tehes investeeringuid. Mängureeglite muutmine viib tema sõnul piima ekspordi kindlasti alla. Väiketalunikud on tema sõnul aga väga pisike osa tootmisest.
    Mahepõllumajandust viljeleva Saidafarmi omaniku ja Eesti Põllumeeste Keskliidu presidendi ­Juhan Särgava sõnul näitavad numbrid, et just suuremate ettevõtete toetus väheneb oluliselt. “Küsimus on, kuidas neid numbreid võtta, kas toetused vähenevad 40 protsenti või üle selle,” nentis ta.
    Särgava märkis, et üks arengukava muudatusi, mis talle muret valmistab, on 39 hektarist väiksemate maaomanike 30 protsendi võrra suurem toetamine. See loob keerulisema olukorra neile, kes maad rendivad.
    Minister õigustab. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul on väide, et uus arengukava ei toeta aktiivseid tegijaid, sada protsenti vale. Ta märkis, et ka mahetoetused on aktiivsetele põllumeestele ning neid ei saa põllumehed, kes midagi ei tooda. “Mõned põllumajandustootjad ja katusorganisatsioonid, kes väidavad ennast esindavat enamikku sektorist, eelkõige siis põllumeeste keskliit ja põllumeeste kaubanduskoja juhtisikud, väidavad, et niisugused meetmed nagu mahetootjate toetamine ei kanna põllumajandustootmise eesmärke ning et sinna kantakse põhjendamatult palju,” märkis põllumajandusminister.
    Minister lisas, et arengukaval on laias laastus kaks suunda, üks on toidu tootmine ja põllumajandus ning teine keskkond, mille meetmed ei ole tõesti suunatud tootjatele, vaid keskkonnahoiule.
    Teine asi, mille üle protestitakse, on ministri sõnul loomade heaolu meede, mis samuti eeldab loomade olemasolu ja liha või piima tootmist. Seni on põllumehed toetust saanud, kui vähemalt 30 protsenti karjast karjatatakse, ent ministri hinnangul sellisel määral karjatamine mingit lisaväärtust ei loo. Nüüd soovib ministeerium, et karjatataks 100 protsenti karjast, et suunata toetus lisategevusele, mitte sellele, mida juba nii ehk naa tehakse. “Loomad peaksid saama värsket õhku, päikest ja olema karjatatud, see tekitab lisaväärtuse, aga loob olukorra, et suured investeeringud, kus on vabapidamislaudad, kus loomad on aasta läbi laudas, ei saa enam põhitoetust, kui nad ei vii oma põhikarja välja,” selgitas Seeder.
    Ta ütles, et väiksematel karjadel on see jõukohasem ja lihtsam, ning sealt tulebki vastuolu. Seeder rõhutas aga, et tegemist on vaid retoorikaga negatiivse kuvandi loomiseks ning maaelu arengukava koostajate survestamiseks.
    Miks peaks börsiettevõtet toetama? Talupidajate keskliidu esimees Kalle Hamburg rõhutas, et võetakse iseenesestmõistetavalt, et kõik justkui peaksid toetusi saama. “Meie eesmärk on ikkagi see, et loomade heaolu paraneks. See on suurema kulu kompensatsioon, see ei ole helikopteri pealt raha loopimine,” lausus ta.
    “Teine asi on see, et miks peaks maksumaksja rahaga toetama börsiettevõtet, veel vähem Rootsi börsiettevõtet,” lausus Hamburg.
    Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Kalev Kreegipuu märkis, et praegusel kujul loob uus arengukava ebavõrdsed konkurentsitingimused nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt.
    Seeder märkis, et tegemist on taas väga kitsa ringi väljapressimisega. “Igasugune toetuse jagamine loob ebavõrdsed konkurentsitingimused. Võrdsed konkurentsitingimused on siis, kui toetusi ei jagata,” lausus Seeder.
    Särgava nentis, et minister on väga keerulises olukorras. “Kasvuhoonetingimuste loomine mingisugusele väiksemale grupile loob kehvema põllumajandusturu ja ministril ei saa kerge olema, kui ta selle vahe sinna sisse teeb,” märkis ta.
    Seeder tunnustas aga põllumehi, kes enam kui kahe aasta vältel on oma sõna sekka öelnud. “Me oleme teinud juhtkomisjoni, kus on 27 erineva organisatsiooni esindajat pluss eraldi töörühmad meetmete jaoks. Me oleme avatult kõigi silme all olnud, see on üks kõige demokraatlikum arengukava, mis on Eestis tehtud. Nii demokraatliku menetluse käigus ilmselt ongi nii, et konsensust ei saavutata,” nentis minister.
     
    Mis on mis
    Kuidas toidutööstuses suur- ja väiketootjat eristatakse?
    Mikroettevõteteks loetakse need ettevõtted, mis annavad tööd vähem kui 10 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot.Väikesteks loetakse need ettevõtted, mis annavad tööd vähem kui 50 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot.Keskmisteks loetakse need ettevõtted, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot.
     
    Üks küsimus
    Keda peab MAK väikeseks tootjaks?
    Marko Gorban. maaelu arengu osakonna juhatajaMAKi puhul toetuste seisukohast me tootjaid suurteks-väikesteks ei jaga. Paaris meetmes on väikestele erisused (põllumajanduse investeeringutes liikuv tehnika, nõuandes väikeste nõuandeskeem) ja nendel juhtudel on väikestena käsitletud tootjaid, kelle müügitulu on alla 100 000 euro.
  • Hetkel kuum
Asjatundjad: eurotoetuste vennatapp jätkub – kellele see vajalik on?
Riik on jõudnud eurotoetuste tagasinõuetega kulukasse kriisi, nii jätkata ei tohiks, kirjutavad vandeadvokaat Kadri Härginen ja advokaat Mario Sõrm advokaadibüroost Sorainen.
Riik on jõudnud eurotoetuste tagasinõuetega kulukasse kriisi, nii jätkata ei tohiks, kirjutavad vandeadvokaat Kadri Härginen ja advokaat Mario Sõrm advokaadibüroost Sorainen.
Tuuleaktsiatele hakkab peatselt puhuma pärituul
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eurovalimistel soovib osaleda üheksa erakonda ja kuus üksikkandidaati
Riigi valimisteenistusele laekusid tähtajaks üheksa erakonna ja kuue üksikkandidaadi avaldused Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimiseks.
Riigi valimisteenistusele laekusid tähtajaks üheksa erakonna ja kuue üksikkandidaadi avaldused Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimiseks.
Luman ja Pevkur kutsuvad ettevõtjaid reservväelasi rahaliselt toetama
Kaitseminister Hanno Pevkur ja Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse nõukogu esimees Toomas Luman allkirjastasid reservväelaste fondi loomise koostöö memorandumi.
Kaitseminister Hanno Pevkur ja Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse nõukogu esimees Toomas Luman allkirjastasid reservväelaste fondi loomise koostöö memorandumi.