Veeber Lindaliini saneerimisest: paberil on ilus!

Firma esitas pankroti vältimiseks talveperioodiks saneerimisavalduse. “Samm-sammult tegutseme, kõigepealt saadetakse saneerimisteatised välja, koostatakse kava. See on pikaajaline protsess, kokku 60 päeva,” kommenteeris Rohula.

Lindaliini AS ei suutnud kohustusi täita pärast seda, kui plaanis ühe laeva välja vahetada ja uue ­osta, kuid ostuprotsess jäi toppama. Ettevõte pidi vahepeal tegutsema ainult ühe laevaga. “Saime uue laeva osta alles aasta hiljem, aga kogu personal ja kulutused jäid ju peale,” märkis Rohula.

Kohustuste hulk on Rohula hinnangul suurusjärgus 10 miljonit eurot. Kui kõigi osapoolte kokku­lepped on olemas, peaks Rohula hinnangul saneerimiskava käivituma.

Lindaliini AS tegeleb praegu saneerimiskava paika panemisega. Ettevõtte ühe omaniku Janek Veeberi sõnul on plaan paberil ilus. Küsimustele vastab Janek Veeber.

Kuidas kavatsete Lindaliini terveks ravida? See on väga detailne küsimus, meil on saneerimis­kava, kus on kohustused ja prognoosid välja toodud, lähtuvalt eelnevatest aastatest. Bilanss ja planeerimine – seda on raske suusõnaliselt edasi anda.

Ettevõttel on täiesti toimiv mudel olemas, aga mingitel aastatel jäid nad ühe laevaga, kuid oli kaks meeskonda. Nii see miinus tiksus. Pangaintressid ja kõrvalnõuded viisid kohustused nii suureks, et kõrvalkohustusi polnud võimalik katta.

Kui suur on kogu miinus, saneeritav summa? Need numbrid on täiesti kirjas ja olemas, aga kuna olen tõbisena kodus, ei taha peast öelda.

Kes on suurimad võlausaldajad? Sisuliselt on Swedbank see, kes protsessi oma nõuetega kontrollib. Need paadid praegu tagavadki ­ainult Swed­banki nõuet. Kuna Swedbank on nõus kõrval­kohustuste ja saneerimisega kaasa tulema, kahandama oma nõuet, on ettevõttel võimalik ka jätkata.

Teie liitusite ettevõttega möödunud aastal? Jah, olen olnud passiivne aktsionär. Me oleme osalenud saneerimise ettevalmistamises ja diskussioonis, kuid tegev juhatuse liige on Enn Rohula.

Kas Te usute, et saneerimine õnnestub? See on nii raske küsimus! Numbriliselt Exceli tabelis õnnestub kindlasti, see on väga ilus. Aga mis toimub kuni aprillini, kui on vaja need paadid vette ja liinile saada? Sinnamaani tuleb ka elada. Inimfaktor on see kõige keerulisem.

Eestis pole saneerimised just ülemäära edukad olnud. Ma tean jah, aga meie puhul on lihtsam – bilansiplaan ja saneerimiskava on töökindlad. Alati on olemas ohud, riskifaktoreid on kümneid ja sadu – looduskatastroofid või arulagedalt halb tormine suvi või konkurentsis liiga palju laevu või ei leia tööjõudu.

Kas professionaalset personali pole võtta? Jah, laevapere liikmetele on ju palju erinõudeid, vaja on parve­tunnistusi ja muud sellist. Liinil on palju laevu, Eckerö ja teised on neid juurde toonud, Eesti lippude alla, mis tähendab, et nad saavad nüüd võtta Eesti tööjõudu. Õnneks pole meie kaadrivoolavus nii suur.

Oletame, et saneerimine õnnestub. Kuidas kavatsete klientide usalduse tagasi võita? Kliente see saneerimine niivõrd ei puuduta. Paadid on tegelikkuses ju viimastel aastatel kogu aeg liinil olnud, natuke saab neid ka paremaks ja ilusamaks teha, kliente pole see väga palju puudutanud.

Kindlasti segab kliente, et tormistel ilmadel võivad reisid ära jääda. Võib see ka saneerimiskava mõjutada? Suure uduga ei lenda ka lennukid välja. Ilmselt tuleb meil hoo­aega lühendada, graafikud üle vaadata ja teavitussüsteemi parandada, aga kui mere peal on kole ilm, ei saa ju minna, sest paat upub ära.

Kuid ka koledate ilmade statistikat vaadates – see pole riskifaktor, et saneerimiskava ei toimiks. Inimfaktor on ikka kõige suurem risk, tööjõud, personal. Nii palju on spetsiifiliste nõuetega töötajaid ja üsna palju laevu tuleb uuesti liinile. Tuleb leida korralik personal. Sisemine osa on raskem kui turuosa tagasi saada.

 

Kaasas tormi ajal investoreid

2013. aastal kaasas ette­võtte senine omanik Enn ­Rohula investoreid.omanikeringis on nüüd lisaks temale 60% osalusega ka Tartu ettevõtjate Urmas Sardise ja Janek Veeberi ettevõte Ferry Service.