Eesti ehitajatele terendab uus tööpõld?

Lisaks ei ole tema sõnul Eesti töömehed enam Skandinaavias odavtööjõud - selle koha on ammu hõivanud lätlased, ukrainlased, bulgaarlased ja teised, kes on nõus tegema tööd madala tasu eest ja elama kitsastes oludes. "Aga tublidel töömeestel on alati võimalus seal hästi teenida ja ka oma perele paremat elukeskkonda leida ning lastele head haridust pakkuda," võttis ta kokku.

Soome ehitusliidu juht Matti Harjuniemi hinnangul küsivad eestlased siiski oma töö eest liiga vähe raha ning ei nõua paremaid elutingimusi. "On kurb näha laupäeval ja pühapäeval töötajaid, kui sa tead, et nad ei saa oma töö eest piisavalt palka," ütles ta. Ta rõhutas, et probleem pole üksnes eestlastega, vaid ka eelpool mainitud lätlaste, bulgaarlaste ja teiste rahvastega, kelle tasu tehtud töö eest on väike. "Euroopa Liit on avatud ning kõigi töötajate järele valvata on raske," leidis Harjuniemi.

Harjuniemi uskus samuti, et eestlased Rootsi pakku ei lähe. Kuigi Soome investorid on investeeringuid tehes ka praegu väga ettevaatlikud ning mitmed planeeritud investeeringud on edasi lükatud, on Helsingi ümbruses palju erinevaid planeeritavaid projekte. Samuti on Soome Eestilile nii kultuuriliselt, keeleliselt kui geograafiliselt lähemal.

Pertens ütles samuti, et Rootsi plaanitavad investeeringud on pigem kaudse mõjuga, mistõttu ta ei ei usu, et Eesti ehitusalane tööjõud seetõttu Soomest Rootsi ringi koliks. "Mingeid muutusi tööjõu liikumises võib toimuda, kuid need ei ole määrava tähtsusega. Suured ehitusinvesteeringud Rootsis aga mõjuvad turule kui tervikule kindlasti positiivselt," sõnas Pertens.

Rootsi teatas möödunud aastal et aastail 2014-2025 plaanib riik rekordilisi infrastruktuuriinvesteeringuid. Riik plaanib sealse ajakirjanduse andmeil investeerida üle 59 miljardi euro. Lähema 20 aasta jooksul plaanib riik ehitada vähemalt 100 000 uut elamispinda.

Äripäev korraldab järgmisel nädalal seminari äri tegemisest Rootsis. Lähemalt vaata siit.