Hiina ehitab maailmale uut taristut

Neljapäeval teatasid Hiina ametnikud viimasest infrastruktuuri megaprojektist – 12 miljardit dollarit maksvast ja 850 miili pikast raudtee ehitusest Nigeeria rannikule. See on mahult Hiina suurim välismaine tehing, selgub riiklikust meediast.

Samal ajal kui Hiina enda majandus on jahtumas, investeerib riik väljaspool oma piire miljardeid dollareid infrastruktuuri projektidesse ning aitab arengumaadel nende ehitamiseks lisarahastust leida.

Suur osa projektidest on seotud transpordiga nagu ka Nigeeria raudtee ehitus. Rahasüste läheb arengumaadel vaja, sest majanduskasv on toonud juurde uusi inimesi ning suurendanud kaupade hulka, mis omakorda on tõstnud vajadust infrastruktuuri arendamiseks.

Eelmisel kuul teatasid Hiina juhid, et ühinevad koos Brasiilia, Venemaa, India ja Lõuna-Aafrika Vabariigiga – niinimetatud BRICS riikidega – moodustamaks 50 miljardi dollarilise algkapitaliga arengupanka. Oktoobris nõustus Hiina maksma 20 riigile rahastust pakkuva Aasia Infrastruktuuri Investeesteerimispanga vajaminevast rahast poole.

Samuti teatas eelmisel nädalal Hiina president Xi Jinping, et Peking rahastab 40 miljardi dollari ulatuses uut Silk Road fondi, mille eesmärk on suurte Aasia linnade tõhusam ühendamine ning „Aasia linnade pudelikaelast“ lahtisaamine. Analüütikud väidavad, et Peking proovib vähendada sõltuvust kaubavedu liinidest, mida domineerivad Euroopa kaubavedajad ning seeläbi arendada uusi turge Hiina ekspordi jaoks.

Küll aga ei ole veel kindel, kui hästi rahastamisprojektid vedu võtavad.

Mitmed ametnikud on tõstatanud mureliku küsimuse, kas Hiina uus arengupank suudab säilitada samal tasemel läbipaistvuse, mida omavad teised rahvusvahelised laenuandjad nagu näiteks Maailmapank.

„Kriitiline küsimus on see, kas nad järgivad samasuguseid tegevusi, mis aitavad majandustel areneda ja luua neile tugev ja stabiilne vundament?“ ütles USA rahandusminister Jacob Lew selle kuu alguses toimunud konverentsil.

Hiina plaan hakata pakkuma laenusid on tekitanud skeptisismi ka teistes Aasia riikides. Jaapan on öelnud, et nendele piisab Aasia Arengupangast ja uut panka vaja ei ole. Tõsi, Aasia Arengupanka domineerib jällegi Tokyo.

Teised on kahtluse alla seadnud aga Hiina kavatsused. Näiteks Aafrikas on mitmed riigid spekuleerinud, et Hiina püüab kohalikku infrastruktuuri investeerida selleks, et saada kergemalt ligi maavaradele nagu nafta ja mineraalid.

Konsultatsioonifirma PwC peaökonomisti Harry Broadmani sõnul on süüdistused neokolonialismis täiesti alusetud.

„Hiina ja Aafrika vahelistel ärisuhetel ei ole kolonisatsiooniga midagi pistmist ning kõike tehakse majanduse ja diplomaatia kaudu,“ kirjutas ta oma hiljutises raportis. „Hiinal on kodus palju probleeme ning oleks naiivne järeldada, et riigijuhid ajaksid ebapraktiliste koloonialunistustega asja keerulisemaks.“