Euroopa pureb Kreeka pähklit

Kreekat ohustab eurotsoonist eraldumine. Nimelt peetakse Kreekas 25. jaanuaril erakorralised valimised. Kui nende järel saab võimule Syriza partei eesotsas Alexis Tsiprasega, võib partei otsustada seniselt kärpekursilt ära pöörata ning loobuda Kreeka võlakohustuste täitmisest.

Soome Nordea peaanalüütik Jan von Gerich teatas, et Kreeka abirahadest saab Soome parlamendivalimiste oluline teema, sest suure tõenäosusega lähevad makstud abirahad tühistamisele. Von Gerichi sõnul annavad liikmesriigid abiraha kas vabatahtlikult andeks või keeldub Kreeka neid lihtsalt maksmast.

Eesti abi Kreekale seisneb osalemises Euroopa Finantsstabiilsuse Fondis (EFSF), kes kaasab eurotsooni liikmete garantiide toel turult raha ja laenab selle Kreekale edasi. Eelmise aasta novembri lõpus oli Eesti garanteerinud EFSFi kohustuste põhiosa koos intressidega 559,56 miljonit eurot. Fondi arvelt on rahastatud Kreeka, Iirimaa ja Portugali programme. Rahandusministeeriumi andmetel on Eesti otsene rahaline osalus EFSFis 48 000 eurot.

Reformierakondlasest riigikogu liikme, endise maksuameti peadirektori Aivar Sõerdi sõnul pole Kreeka vasakpoolsete ähvardused laenutingimused ümber vaadata tõsiseltvõetavad. „Ka kõige vasakpoolsemad saavad aru, et eurotsoonist lahkumisele järgneks Kreeka majanduslik kaos,“ ütles ta. Kuigi Kreeka majandus moodustab väikese osa Euroopa Liidu ja euroala majandusest, on Sõerdi sõnul ainuüksi teema tõstatamine meedias tekitanud ärevust finantsturgudel. „Sealt tulenev tagasilöök on eurotsoonile ohtlikum, sest viimastel aastatel saavutatud habras tasakaal on juba häiritud,“ märkis ta.

Näiteks on Sõerdi sõnul edukalt programmiriigi staatusest väljunud riikidel juba mõnda aega õnnestunud iseseisvalt finantsturgudel võlakirju müüa. Kui eelmisel aastal õnnestus see ka Kreekal, on see praegu neil Sõerdi ütlust mööda pea võimatu. „Riigid on teinud kõik võimaliku ja nende peamine eesmärk on olnud, et igal juhul programmiriigi staatusest ja programmiriigi kohustustest vabaneda ja hakata iseseisvalt finantsurgudelt laenama,“ ütles ta.

Ka riigikogu rahanduskomisjoni esimees ja sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev on skeptiline, et Kreeka pärast valimisi eurotsoonist lahkub ja võlgade tasumisest keeldub. „Kuidas see välja võiks näha, on äärmiselt ebaselge,“ ütles ta. Vassiljevi sõnul kukuks sellisel juhul kindlasti kiiresti Kreeka drahmi väärtus, samuti kaotataks usaldus välisinvestorite silmis. Kapitali põgenemine riigist tooks kaasa kinnisvara ja ettevõtete väärtuse järsu kukkumise. Lisaks oleks  Vassiljevi sõnul Kreekal laenu saamine turgudelt pikaks ajaks äärmiselt kallis, kui mitte võimatu. „Tavaliselt mõjub tegelik võim populismile kainestavalt,“ ütles ta.Vassiljev ütles, et Eesti osa kogu EFSFist on 0,26 protsenti. „Garanteerime sellises osas Kreekale antavat laenu. Samas ei tähenda see, et juhul kui Kreekal tekivad probleemid laenumaksete tasumisega, tuleks Eestil kohe kukrut kergendama hakata – garantiid tulevad mängu alles siis, kui EFSFil tekivad probleemid oma võlausaldajate ees,“ märkis ta.

Vassiljev lisas, et EFSFiga liitumist ja Kreeka abistamist ei tohiks võtta investeeringuna, milleks on seda nimetatud. „Riskid olid olemas siis ja on ka praegu. Nii EFSF kui ka ESM on mõeldud selleks, et vältida eurotsooni ja Euroopa majandust laiemalt sügavasse kriisi sattumast. Senini on see õnnestunud, loodetavasti ka edaspidi,“ rääkis ta.