• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Krediidiinfo: raugemiste osakaal teeb muret

    Pankrotihaldur tööhoosFoto: Erik Prozes

    Kuigi pankrottide osakaal on langevas trendis, teeb murelikuks pankrottide raugemise osakaal, rääkis tänasel Krediidiinfo pressibriifingul asedirektor Alar Jäger.

    „Riigi tasandil on see teema, mida võiks liigutada,“ kostis Jäger murelikult. Paneeluuringust selgus, et kaks kolmandikku maksejõuetutest ettevõtetest on varatud. Jäger märkis, et konsulteerides nii  pankrotihaldurite kui ka selle ala spetsialistidega selgus, et tihtilugu paluvad ettevõtjad sõpradel esitada viimased arved ja olla suurim võlausaldaja. Pahatahtlikest pankrottidest on keeruline rääkida seetõttu, et kohtulahendeid, kus reaalselt on tuvastatud näilised arved või muu kuriteo tunnus, saab ette lugeda vaid näppudel.
    Ta märkis, et kuigi teemaga peaks tegelema, on erinevatel osapooltel nagu võlausaldajad, pankrotihaldur jne kõigil omad huvid, selget ühist keelt ei ole. Kompromiss kuluks olukorra parandamiseks Jägeri sõnul ära. Ta märkis, et tõenäoliselt on just võlausaldajad need, kelle õlule ülesanne jääb. Riik peaks samuti kindlasti üks lahendajaid olema.

    Kohtud kuulutasid eelmisel aastal välja 437 juriidilise isiku pankroti, millest 428 olid äriühingud, 9 MTÜd.

    428 firmast 276 läks ettevõte vara puudumise tõttu likvideerimisele. 

    Probleemid endiselt ehituses
    Üldjoontes on pankrottide arv olnud langevas trendis ning Jägeri sõnul puudub ka oht, et nende arv tõusma peaks.
    Probleemseimad valdkonnad on sarnaselt varasematele aastatele endiselt majutus-toitlustus, tööstus ja ehitus. Suurimad pankrotistujad on enamasti ehitus- ja hulgimüügifirmad.
    Paneeluuringust selgus, et pankrotistunud ettevõtete peamine probleem oli suured laovarud. Ehk vajaka jäi oskusest oma kaup kiiresti maha müüa.
    Panktroiteelse aasta iseloomulikud näitajad
    Krediidiinfo analüütiku Anne-Ly Otsa sõnul on pankrotiohus olevat ettevõtet aina keerulisem ära tunda. Pankrotieelsel aastal väheneb enamasti firma müügitulu 10%, tekib 1% kahjum ning varade maht kasvab. Neid kõiki näitajaid tuleb aga ettevõtluses ikka ette ning neid ei saa ohumärgiks lugeda.  Küll aga on vilets näitaja pankrotieelsel aastal omakapitali madal tase, mis Otsa sõnul jõuab viimasel aastal 10% tasemele ja langeb 30%ni.
    Viimast aastat enne pankrotti iseloomustab ka märkimisväärne materiaalse põhivara tõus. Viimasel hetkel soetab firma juurde põhivahendeid ning varude tase on kõrgem. Vaid pooltel pankrotistunud ettevõtetel oli pikaajaline maksuvõlg. „Võib teha järelduse, et probleeme on liiga suurte kaubavarude realiseerimisega kiires tempos,“ nentis Ots.
    Keskmine pankrotiettevõte oli alla 180 000eurose käibega keskmiselt 5 töötajaga firma, kus võis täheldada viimasel aastal lühiajaliste kohustuste suurenemist ja omakapitali osakaalu vähenemist. Firma on tavaliselt viimase paari aasta jooksul kahjumis ning likviidsusnäitajad on nõrgad, kohustusi on rohkem kui käibevarasid.
    Jägeri hinnangul 2015. aasta suure tõenäosusega probleemide kasvu kaasa ei too. Põllumajandusettevõtete probleemide laine võib tulla aasta teises pooles.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Repliik: et kalli elektri talumise valu meenuks ka soojal suvel
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Naftahinnad jätkavad kiiret tõusu
Naftahinnad on täna kiiret tõusu jätkamas, sest mure koroonaviiruse omikronitüve pärast leevenes ning Iraani tuumakõnelused peatusid, mis lükkab riigilt täiendava nafta turuletulemist edasi, vahendab Reuters.
Naftahinnad on täna kiiret tõusu jätkamas, sest mure koroonaviiruse omikronitüve pärast leevenes ning Iraani tuumakõnelused peatusid, mis lükkab riigilt täiendava nafta turuletulemist edasi, vahendab Reuters.
Euroopa aasta idufirmade seast tõusevad esile Wise ja Wolt
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Mänguturul tasub investoritel vaadata vanade tegijate poole
Kuigi mängutootjate aktsiad on pandeemia algusest kõvasti kasvanud, ei pruugi olla veel hilja kasvust osa saada, rääkis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Aivar Õepa. Siiski on tema hinnangul idufirmade asemel mõistlikum vaadata turul juba kanda kinnitanud ettevõtete poole.
Kuigi mängutootjate aktsiad on pandeemia algusest kõvasti kasvanud, ei pruugi olla veel hilja kasvust osa saada, rääkis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Aivar Õepa. Siiski on tema hinnangul idufirmade asemel mõistlikum vaadata turul juba kanda kinnitanud ettevõtete poole.