Krediidiinfo: raugemiste osakaal teeb muret

„Riigi tasandil on see teema, mida võiks liigutada,“ kostis Jäger murelikult. Paneeluuringust selgus, et kaks kolmandikku maksejõuetutest ettevõtetest on varatud. Jäger märkis, et konsulteerides nii  pankrotihaldurite kui ka selle ala spetsialistidega selgus, et tihtilugu paluvad ettevõtjad sõpradel esitada viimased arved ja olla suurim võlausaldaja. Pahatahtlikest pankrottidest on keeruline rääkida seetõttu, et kohtulahendeid, kus reaalselt on tuvastatud näilised arved või muu kuriteo tunnus, saab ette lugeda vaid näppudel.

Ta märkis, et kuigi teemaga peaks tegelema, on erinevatel osapooltel nagu võlausaldajad, pankrotihaldur jne kõigil omad huvid, selget ühist keelt ei ole. Kompromiss kuluks olukorra parandamiseks Jägeri sõnul ära. Ta märkis, et tõenäoliselt on just võlausaldajad need, kelle õlule ülesanne jääb. Riik peaks samuti kindlasti üks lahendajaid olema.

Probleemid endiselt ehituses

Üldjoontes on pankrottide arv olnud langevas trendis ning Jägeri sõnul puudub ka oht, et nende arv tõusma peaks.

Probleemseimad valdkonnad on sarnaselt varasematele aastatele endiselt majutus-toitlustus, tööstus ja ehitus. Suurimad pankrotistujad on enamasti ehitus- ja hulgimüügifirmad.

Paneeluuringust selgus, et pankrotistunud ettevõtete peamine probleem oli suured laovarud. Ehk vajaka jäi oskusest oma kaup kiiresti maha müüa.

Panktroiteelse aasta iseloomulikud näitajad

Krediidiinfo analüütiku Anne-Ly Otsa sõnul on pankrotiohus olevat ettevõtet aina keerulisem ära tunda. Pankrotieelsel aastal väheneb enamasti firma müügitulu 10%, tekib 1% kahjum ning varade maht kasvab. Neid kõiki näitajaid tuleb aga ettevõtluses ikka ette ning neid ei saa ohumärgiks lugeda.  Küll aga on vilets näitaja pankrotieelsel aastal omakapitali madal tase, mis Otsa sõnul jõuab viimasel aastal 10% tasemele ja langeb 30%ni.

Viimast aastat enne pankrotti iseloomustab ka märkimisväärne materiaalse põhivara tõus. Viimasel hetkel soetab firma juurde põhivahendeid ning varude tase on kõrgem. Vaid pooltel pankrotistunud ettevõtetel oli pikaajaline maksuvõlg. „Võib teha järelduse, et probleeme on liiga suurte kaubavarude realiseerimisega kiires tempos,“ nentis Ots.

Keskmine pankrotiettevõte oli alla 180 000eurose käibega keskmiselt 5 töötajaga firma, kus võis täheldada viimasel aastal lühiajaliste kohustuste suurenemist ja omakapitali osakaalu vähenemist. Firma on tavaliselt viimase paari aasta jooksul kahjumis ning likviidsusnäitajad on nõrgad, kohustusi on rohkem kui käibevarasid.

Jägeri hinnangul 2015. aasta suure tõenäosusega probleemide kasvu kaasa ei too. Põllumajandusettevõtete probleemide laine võib tulla aasta teises pooles.