Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Krediidiinfo: raugemiste osakaal teeb muret

    Pankrotihaldur tööhoosFoto: Erik Prozes

    Kuigi pankrottide osakaal on langevas trendis, teeb murelikuks pankrottide raugemise osakaal, rääkis tänasel Krediidiinfo pressibriifingul asedirektor Alar Jäger.

    „Riigi tasandil on see teema, mida võiks liigutada,“ kostis Jäger murelikult. Paneeluuringust selgus, et kaks kolmandikku maksejõuetutest ettevõtetest on varatud. Jäger märkis, et konsulteerides nii  pankrotihaldurite kui ka selle ala spetsialistidega selgus, et tihtilugu paluvad ettevõtjad sõpradel esitada viimased arved ja olla suurim võlausaldaja. Pahatahtlikest pankrottidest on keeruline rääkida seetõttu, et kohtulahendeid, kus reaalselt on tuvastatud näilised arved või muu kuriteo tunnus, saab ette lugeda vaid näppudel.
    Ta märkis, et kuigi teemaga peaks tegelema, on erinevatel osapooltel nagu võlausaldajad, pankrotihaldur jne kõigil omad huvid, selget ühist keelt ei ole. Kompromiss kuluks olukorra parandamiseks Jägeri sõnul ära. Ta märkis, et tõenäoliselt on just võlausaldajad need, kelle õlule ülesanne jääb. Riik peaks samuti kindlasti üks lahendajaid olema.

    Kohtud kuulutasid eelmisel aastal välja 437 juriidilise isiku pankroti, millest 428 olid äriühingud, 9 MTÜd.

    428 firmast 276 läks ettevõte vara puudumise tõttu likvideerimisele. 

    Probleemid endiselt ehituses
    Üldjoontes on pankrottide arv olnud langevas trendis ning Jägeri sõnul puudub ka oht, et nende arv tõusma peaks.
    Probleemseimad valdkonnad on sarnaselt varasematele aastatele endiselt majutus-toitlustus, tööstus ja ehitus. Suurimad pankrotistujad on enamasti ehitus- ja hulgimüügifirmad.
    Paneeluuringust selgus, et pankrotistunud ettevõtete peamine probleem oli suured laovarud. Ehk vajaka jäi oskusest oma kaup kiiresti maha müüa.
    Panktroiteelse aasta iseloomulikud näitajad
    Krediidiinfo analüütiku Anne-Ly Otsa sõnul on pankrotiohus olevat ettevõtet aina keerulisem ära tunda. Pankrotieelsel aastal väheneb enamasti firma müügitulu 10%, tekib 1% kahjum ning varade maht kasvab. Neid kõiki näitajaid tuleb aga ettevõtluses ikka ette ning neid ei saa ohumärgiks lugeda.  Küll aga on vilets näitaja pankrotieelsel aastal omakapitali madal tase, mis Otsa sõnul jõuab viimasel aastal 10% tasemele ja langeb 30%ni.
    Viimast aastat enne pankrotti iseloomustab ka märkimisväärne materiaalse põhivara tõus. Viimasel hetkel soetab firma juurde põhivahendeid ning varude tase on kõrgem. Vaid pooltel pankrotistunud ettevõtetel oli pikaajaline maksuvõlg. „Võib teha järelduse, et probleeme on liiga suurte kaubavarude realiseerimisega kiires tempos,“ nentis Ots.
    Keskmine pankrotiettevõte oli alla 180 000eurose käibega keskmiselt 5 töötajaga firma, kus võis täheldada viimasel aastal lühiajaliste kohustuste suurenemist ja omakapitali osakaalu vähenemist. Firma on tavaliselt viimase paari aasta jooksul kahjumis ning likviidsusnäitajad on nõrgad, kohustusi on rohkem kui käibevarasid.
    Jägeri hinnangul 2015. aasta suure tõenäosusega probleemide kasvu kaasa ei too. Põllumajandusettevõtete probleemide laine võib tulla aasta teises pooles.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Apranga käive on aastaga veerandi võrra kasvanud
Leedu rõivatootja Apranga grupi jaemüügikäive ulatus novembris 27,9 miljoni euroni ning on võrreldes 2021. aasta novembriga kasvanud 28,7%.
Leedu rõivatootja Apranga grupi jaemüügikäive ulatus novembris 27,9 miljoni euroni ning on võrreldes 2021. aasta novembriga kasvanud 28,7%.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Fermi Energia astus esimese sammu Ukrainas
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Pevkur tahab ajateenijatele kodulaenu intresside hüvitamist
Eluasemelaenu intresside maksmise võiks riik ajateenistuse ajaks võtta enda peale, samuti soovib kaitseminister Hanno Pevkur, et juhilubadega ajateenijale võiks anda 1000 eurot peo peale.
Eluasemelaenu intresside maksmise võiks riik ajateenistuse ajaks võtta enda peale, samuti soovib kaitseminister Hanno Pevkur, et juhilubadega ajateenijale võiks anda 1000 eurot peo peale.

Olulisemad lood

Novembris inflatsioon aeglustus Euroalas aeglustus inflatsioon 10 protsendile
Hinnatõus novembris püsis kõrgemal 20%, kuid oli pisut madalam kui oktoobris. Kuine hinnalangus pöördus aga uuesti tõusule.
Hinnatõus novembris püsis kõrgemal 20%, kuid oli pisut madalam kui oktoobris. Kuine hinnalangus pöördus aga uuesti tõusule.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.