Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti toitu müüdi rohkem, raha saadi vähem

    Toiduainetest müüakse välisriikidesse kõige rohkem teravilja, suuremalt jaolt nisu.Foto: Julia-Maria Linna

    Mullu eksporditi Eesti päritolu toidukaupu üle 1,3 miljoni tonni väärtusega 775 miljonit eurot. 2013. aastaga võrreldes suurenes koguseline eksport 8%, kuid rahaline väärtus kahanes 5%, kirjutas statistikaameti vanemstatistik Mirgit Silla statistikablogis.

    Kõige rohkem eksporditi 2014. aastal Eesti päritolu teravilja (517 300 tonni), millest nisu eksport moodustas poole ning odra eksport 43%. Võrreldes 2013. aastaga suurenes nisu eksport 18% ning odra eksport 32%, samas nisu ja odra tonnihinnad langesid vastavalt 16% ja 18%. Eksporditud nisu keskmine tonnihind oli 175 eurot ning odra keskmine tonnihind 155 eurot. Nisu veeti peamiselt Keeniasse ja Saksamaale ning otra Saudi Araabiasse.
    Teisel kohal oli Eesti päritolu piima ja piimatoodete eksport, millest kõige rohkem eksporditi kontsentreerimata piima ja rõõska koort (202 300 tonni). Eksporditud Eesti päritolu kontsentreerimata piima ja rõõsa koore keskmine tonnihind oli 384 eurot. 2014. aasta kõrgeim keskmine tonnihind (472 eurot/tonn) saavutati veebruaris. Võrreldes varasema aasta sama perioodiga, hakkas juunis eksporditud piima ja rõõsa koore tonnihind langema. Alates septembrist langes piima tonnihind Venemaa kehtestatud sanktsioonide tõttu veelgi ja järgnevatel kuudel oli piima tonnihind võrreldes varasema aasta samade kuudega 40% madalam. 2014. aasta septembris eksporditud kontsentreerimata piima ja rõõsa koore tonnihind oli ainult 257 eurot. Peamiselt veeti toorpiima Baltimaadesse.
    Kolmandal kohal oli Eesti päritolu karastusjookide, vee ja alkoholi väljavedu (91 300 tonni). Võrreldes varasema aastaga suurenes 2014. aastal jookide eksport viiendiku võrra. Enim veeti välja linnaseõlut, mille eksport suurenes aastaga veerandi võrra, ulatudes 55 600 tonnini.
    Millised olid mullu Eesti ekspordi põhilised sihtmaad ja milliseid uusi ekspordiriike tuli juurde, loe edasi statistikablogist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: Saksa majandussurutis ei jäta Eestit puutumata
Euroala mootoriks ristitud Saksamaa majandus on hakanud puterdama. Sealsed hädad mõjutavad negatiivselt ka Eesti eksportijate väljavaadet, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädala kommentaaris.
Euroala mootoriks ristitud Saksamaa majandus on hakanud puterdama. Sealsed hädad mõjutavad negatiivselt ka Eesti eksportijate väljavaadet, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädala kommentaaris.
Modera näeb uuel salapärasel lepingul edukat jätku
Automüügi kliendihaldusplatvorm Modera teatas üleeile börsiteates, et sõlmis ligi 1 miljoni eurose lepingu rahvusvahelise autotootjaga, kelle nime konfidentsiaalsuse tõttu ei avaldatud.
Automüügi kliendihaldusplatvorm Modera teatas üleeile börsiteates, et sõlmis ligi 1 miljoni eurose lepingu rahvusvahelise autotootjaga, kelle nime konfidentsiaalsuse tõttu ei avaldatud.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand uuest juhikohast: minu jaoks võrdub A. le Coq Tarmo Noobiga
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Vene kodanike sisenemist Eestisse piiratakse juba tuleval nädalal
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Hälvikparkijatest tüdinenud nõuavad liiklusseaduse muutust
Linlased, kes on häiritud renditõukerataste lohakast parkimisest, mis takistab kaasliiklejaid ja tekitab tänavatel ohtlikke olukordi, on asunud koguma allkirju liiklusseaduse muudatuseks, et kaoses korda luua.
Linlased, kes on häiritud renditõukerataste lohakast parkimisest, mis takistab kaasliiklejaid ja tekitab tänavatel ohtlikke olukordi, on asunud koguma allkirju liiklusseaduse muudatuseks, et kaoses korda luua.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.