Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mürgine kokteil Rootsi eluasemeturul

    Stockholmi kesklinnFoto: EPA

    Viimase kahe aastaga on hinnad Rootsi eluasemeturul kasvanud 35%, sellest viimase aastaga 20%, kujutades endast kasvavat ohtu Rootsi majandusele.

    Elanike arvu kiire kasv, akuutne elamispindade defitsiit ning ülimadalad intressimäärad annavad Rootsi eluasemeturul kokku mürgise kokteili, kirjutab majandusleht Dagens Industri. 
    Sel nädalal avaldas Rootsi kinnisvara hindu jälgiv Valueguard uued arvud, mille järgi on nn asusutusõiguse hinnad viimase kolme kuuga niigi tulikuumal turul kasvanud veel keskmiselt 7% ning pealinnas Stockholmis 7,5%. Aasta baasil on kasvutempo riigis tervikuna 20%. Majade hinnad tõusid viimase kolme kuuga 4%. Keskmise eramaja hind Stockholmis ja Göteborgis on aastaga kasvanud 16%.
    Poliitikutel on tagumine aeg sekkuda, kommenteeris Dagens Industrile Nordea panga peaökonomist Annika Winsth. Samas ei piisa tema arvates eluasemelaenude amortiseerimisnõuete karmistamisest ja kavandatavatest toetustest üüripindadele, et kiire hinnatõusu trend muutuks. Ka sellest jääb väheks, kui Rootsi poliitikud otsustaksid lõpuks ära eluasemelaenude intresside maksusoodustuste vähendamise, mida on Rootsile järjest tungivamas kõneviisis aastaid soovitanud IMF, OECD, Euroopa Komisjon ja paljud analüütikud. Poliitikud pole vedu võtnud. 
    Winsthi arvates on vaja palju ulatuslikumat reeglite ja maksustamispõhimõtete muutust, mis ergutaks uute elamispindade ehitust ja lihtsustaks kolimist.
    Poliitikud nagu halvatud
    Murelik on ka riikliku elamuehitusameti Boverket analüütik Bengt Hansson. „See tähendab, et hinnamull on veelgi paisunud ning võimaliku korrektsiooni kulud on kasvanud,“ ütles ta DI-le. Poliitikud peavad sekkuma jõulisemate meetoditega.
    „Nad on nagu halvatud. Oodata amortiseerimisnõuete karmistamisega veel kuni maini – ja siis veel aasta jagu oodata, et mõjusid hinnata – see on liiga vähe,“ ütles Hansson.
    Annika Winst suhtub poliitikute jõulisemasse sekkumisse skeptiliselt. Paljudes Rootsi parteides on hiljuti toimunud juhivahetus, nii käib alles oma platvormi otsimine. Sellises olukorras on raske nina eest kaugemale vaadata ja suurte küsimustega tegeleda, ei ole Winsth enda sõnul „superoptimistlik“. 
    Rootsi eelarvepoliitika nõukogu juht ja majandusprofessor John Hassler arvab, et Rootsi peaks kaaluma kinnisvaramaksu taastamist.
    Kui kindlal alusel on majanduskasv?
    Rootsi konjunktuuriinstituut nendib, et mullistused kinnisvaraturul puhuvad üles ka Rootsi majanduskasvu näitajaid, mis tänavu peaks prognoosi järgi küündima 2,9%-le. Täpset seost on raske tuua, kuid koos kinnisvarahindade tõusu ja jõukustunde kasvuga kasvab ka laenurahaga finantseeritud tarbimine. Tarbimise osakaal Rootsi SKPs on ligi 50%.
    Läinud aastal avaldas Rootsi konjunktuuriinstituut analüüsi, mille järgi tooks 20% suurune hinnalangus eluasemeturul kaasa Rootsi SKP kahanemise 1 protsendipunkti ning tööpuuduse kasvu 1,5 protsendipunkti võrra. Uurimuse avaldamisest 2014. aasta suvel on asustusõiguse hinnad kasvanud veel 26% ja majade hinnad 17%.
    „On suur risk, et hinnad ei ole enam jätkusuutlikul tasemel,“ tsiteerib Rootsi meedia konjunktuuriinstituudi direktorit Mats Dilléni.
    Mureliku artikli avaldas hiljuti Rootsi päevalehes Dagens Nyheter ka Rootsi keskpanga juht Stefan Ingves. „Me oleme Rootsis pikalt arutanud, mida kõike oleks vaja teha. Need diskussioonid on andnud väga vähe tulemust. Nii on jätkunud arengud, mis ei ole jätkusuutlikud,“ kirjutas ta.
    Pangajuhi artikli peale repliigi kirjutanud finantsanalüütik Peter Malmqvist leiab, et krahhi ära hoida on juba hilja. Selle asemel tuleb püüda leevendada selle paugu negatiivseid tagajärgi.
    Rootsi statistikaameti andmeil kasvasid eluasemelaenud augustis Rootsis aasta baasil 7,8%, kokku 2,6 triljonile Rootsi kroonile. 2014. aastal oli rootslaste kogu võlakoormus 3,3 triljonit Rootsi krooni, mis teeb 340 000 krooni iga elaniku kohta.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
USA aktsiad alustasid uut nädalat rekordite lähedal
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.