Mürgine kokteil Rootsi eluasemeturul

Elanike arvu kiire kasv, akuutne elamispindade defitsiit ning ülimadalad intressimäärad annavad Rootsi eluasemeturul kokku mürgise kokteili, kirjutab majandusleht Dagens Industri. 

Sel nädalal avaldas Rootsi kinnisvara hindu jälgiv Valueguard uued arvud, mille järgi on nn asusutusõiguse hinnad viimase kolme kuuga niigi tulikuumal turul kasvanud veel keskmiselt 7% ning pealinnas Stockholmis 7,5%. Aasta baasil on kasvutempo riigis tervikuna 20%. Majade hinnad tõusid viimase kolme kuuga 4%. Keskmise eramaja hind Stockholmis ja Göteborgis on aastaga kasvanud 16%.

Poliitikutel on tagumine aeg sekkuda, kommenteeris Dagens Industrile Nordea panga peaökonomist Annika Winsth. Samas ei piisa tema arvates eluasemelaenude amortiseerimisnõuete karmistamisest ja kavandatavatest toetustest üüripindadele, et kiire hinnatõusu trend muutuks. Ka sellest jääb väheks, kui Rootsi poliitikud otsustaksid lõpuks ära eluasemelaenude intresside maksusoodustuste vähendamise, mida on Rootsile järjest tungivamas kõneviisis aastaid soovitanud IMF, OECD, Euroopa Komisjon ja paljud analüütikud. Poliitikud pole vedu võtnud. 

Winsthi arvates on vaja palju ulatuslikumat reeglite ja maksustamispõhimõtete muutust, mis ergutaks uute elamispindade ehitust ja lihtsustaks kolimist.

Poliitikud nagu halvatud

Murelik on ka riikliku elamuehitusameti Boverket analüütik Bengt Hansson. „See tähendab, et hinnamull on veelgi paisunud ning võimaliku korrektsiooni kulud on kasvanud,“ ütles ta DI-le. Poliitikud peavad sekkuma jõulisemate meetoditega.

„Nad on nagu halvatud. Oodata amortiseerimisnõuete karmistamisega veel kuni maini – ja siis veel aasta jagu oodata, et mõjusid hinnata – see on liiga vähe,“ ütles Hansson.

Annika Winst suhtub poliitikute jõulisemasse sekkumisse skeptiliselt. Paljudes Rootsi parteides on hiljuti toimunud juhivahetus, nii käib alles oma platvormi otsimine. Sellises olukorras on raske nina eest kaugemale vaadata ja suurte küsimustega tegeleda, ei ole Winsth enda sõnul „superoptimistlik“. 

Rootsi eelarvepoliitika nõukogu juht ja majandusprofessor John Hassler arvab, et Rootsi peaks kaaluma kinnisvaramaksu taastamist.

Kui kindlal alusel on majanduskasv?

Rootsi konjunktuuriinstituut nendib, et mullistused kinnisvaraturul puhuvad üles ka Rootsi majanduskasvu näitajaid, mis tänavu peaks prognoosi järgi küündima 2,9%-le. Täpset seost on raske tuua, kuid koos kinnisvarahindade tõusu ja jõukustunde kasvuga kasvab ka laenurahaga finantseeritud tarbimine. Tarbimise osakaal Rootsi SKPs on ligi 50%.

Läinud aastal avaldas Rootsi konjunktuuriinstituut analüüsi, mille järgi tooks 20% suurune hinnalangus eluasemeturul kaasa Rootsi SKP kahanemise 1 protsendipunkti ning tööpuuduse kasvu 1,5 protsendipunkti võrra. Uurimuse avaldamisest 2014. aasta suvel on asustusõiguse hinnad kasvanud veel 26% ja majade hinnad 17%.

„On suur risk, et hinnad ei ole enam jätkusuutlikul tasemel,“ tsiteerib Rootsi meedia konjunktuuriinstituudi direktorit Mats Dilléni.

Mureliku artikli avaldas hiljuti Rootsi päevalehes Dagens Nyheter ka Rootsi keskpanga juht Stefan Ingves. „Me oleme Rootsis pikalt arutanud, mida kõike oleks vaja teha. Need diskussioonid on andnud väga vähe tulemust. Nii on jätkunud arengud, mis ei ole jätkusuutlikud,“ kirjutas ta.

Pangajuhi artikli peale repliigi kirjutanud finantsanalüütik Peter Malmqvist leiab, et krahhi ära hoida on juba hilja. Selle asemel tuleb püüda leevendada selle paugu negatiivseid tagajärgi.

Rootsi statistikaameti andmeil kasvasid eluasemelaenud augustis Rootsis aasta baasil 7,8%, kokku 2,6 triljonile Rootsi kroonile. 2014. aastal oli rootslaste kogu võlakoormus 3,3 triljonit Rootsi krooni, mis teeb 340 000 krooni iga elaniku kohta.