Halbade laenude osakaal võib hakata kasvama

„Ega enam madalamale kukkuda saa,“ märkis Eesti Panga asepresident Madis Müller halbade laenude osakaalu kohta tänasel pressikonverentsil, kus anti ülevaade euroala ja Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengust.„Isegi kui majandus peaks kukkuma 15 protsendipunkti, ei viiks see probleemsete laenude osakaalu kuigi kõrgeks. Pangandussektori kasumist piisab riskistsenaariumidega prognoositavate laenukahjumite katmiseks, “ lisas ta. 

Eesti Panga president Ardo Hansson tõi välja, et Eesti ettevõtete laenumaksevõime võib hakata vähenema, kuna välisnõudlus püsib kesine ja tööjõukulud kasvavad kiirelt. Kui Põhjamaade majandused peaksid kinnisvara- ja laenubuumi tõttu hakkama kukkuma, siis see mõjutaks otseselt Eesti eksportivate ettevõtete tulusid. Samuti Põhjamaades asuvate emapankade rahastamis- ja likviidsusprobleemide kaudu võivad suureneda ka Eesti suurte pankade likviidsus- ja rahastamisriskid.

Eesti Panga majandusprognoosi põhistsenaariumi kohaselt peaks viivislaenude osakaal laenuportfellis küll hoopis veidi vähenema. Pankade laenu- ja liisinguportfell on võrreldes aastataguse ajaga kasvanud stabiilselt 3-4%. Kõige enam suurenesid eluaseme- ning kaubandus- ja kinnisvaraettevõtete laenud. Kõige rohkem on vähenenud laenude osakaal logistikasektoris. Pankade rahastamise struktuuri kujundab hoogne hoiuste kasv, mistõttu on jõudnud hoiuste kaudu laenude teenindamine 100%ni.

Finantsstabiilsuse seisukohalt peaks nii laenuandjad kui ka -võtjad arvestama, et ülimadalad baasintressimäärad võivad tõusta ja laenuteenindamise kulud suureneda.

Madalate baasintressimäärade ja keskpankade võlakirjaostude tõttu on võlakirjade tootlus vähenenud. See on suurendanud investorite huvi paigutada raha muudesse varadesse. Suuremate riskide võtmisega kaasneb varahindade tõus ning suureneb risk nende hindade järsuks kukkumiseks.

Intressimäärade madal tase mõjutab ka finantsasutuste võimet teenida tulu. Eestis tegutsevate pankade puhul avaldub see puhasintressitulu mõningases vähenemises. Madalate intressimäärade kestva mõju suhtes on aga haavatavamad elukindlustusseltsid, kelle kohustustest moodustavad suure osa tagatud intressimääraga kindlustuslepingud. Kuna elukindluse osakaal Eesti finantssektoris on väike ja seltsidel on piisavalt puhvreid, on sellest haavatavusest tulenev oht Eesti finantsstabiilsusele tagasihoidlik.

Vaata videointervjuud Ardo Hanssoniga.

 

>