Jaht Virumaa töötutele

Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk näeb esimest korda pärast koondamisi enda sõnul justkui tunneli lõpus valgust, sest viimased paar nädalat on töötute arv vähenenud. Töö leiab seal rohkem inimesi kui neid juurde töötuna arvele tuleb.

„Need tööandjad, kes väljastpoolt on tulnud, on meile tagasisidet andnud, et ei olekski uskunud, et Eestis on leida sellise ettevalmistusega inimesi. Juba ammu räägivad tööandjad, et ei ole oskustöölisi, ei ole väljaõppinud spetsialiste,“ rääkis Teelahk.

Teelahki sõnul lasub nüüd töötukassal suur roll mitte jätta neid väljaõppinud spetsialiste pikaks ajaks töötuna, sest muidu võivad nad töötuks jäädagi. Töötukassa püüab koondatuid innustada ja motiveerida edasi liikuma. Neile koostatakse personaalne plaan ning vajadusel pakutakse koolitusi, paljud õpivad eesti keelt. Töötukassa tuge on koondatutel vaja, sest tihtipeale ongi nad töötanud pikalt vaid ühes asutuses ja ei tea midagi ei tööturust ega seal kandideerimisest.

Valitsus lõi omapoolse lahendusena töökoha loomise toetuse, millega prognoosib 600 uue töökoha tekkimist Ida-Viru maakonda. See lahendus toetab aga vaid neid tööandjaid, kes loovad vähemalt 20 töökohta Ida-Virumaale. Samuti on see ajutine, sest toetust makstakse kuni järgmise aasta lõpuni.

Oskuslikust tööjõust on puudus aga üle Eesti, mistõttu on Ida-Virumaa rohkem kui 7700 töötut oodatud ka mujal. Töötukassal oli märtsikuise seisuga pakkuda üle riigi 5619 vaba töökohta ja nii ongi kohalikud ja kaugemad ettevõtted leidnud Ida-Virumaa töökätele rakendust juba enne toetuste loomist. Näiteks Maxima toob kord nädalas bussiga idavirumaalased pealinna tööle ja maakonna töömessidel käis mitu korda töötajaid noolimas Viljandi linn koos sealsete tööandjatega. Esimesed inimesed on Viljandis tööl, kuid Narvast alles tuleb veel bussitäis töötuid potentsiaalset töö- ja elukohta üle vaatama.

Viljandimaa ettevõtete personalijuhtide sõnul on valmis sinna kolima pigem mehed ning nende seas on peamiselt tehnikud ja mehaanikud. Toom Tekstiili personalijuht Inga Kree pidi seetõttu Narva töömessilt nõutult tagasi tulema, sest tal on vaja õmblejaid. Ta võtaks vastu igaühe, kes neile õmblejana tööle tahaks tulla. Narva töömessil nägi Kree aga kohalike tööpakkumiste stendilt, et juba Ida-Virumaal otsitakse tööle 40-50 selle ala inimest. Seetõttu ei usu ta, et keegi hakkaks kaugemale tööle minema, kui tööd leiab ka kodukandist.

„Me ise lootsime küll, et Kreenholmi töötajad, aga Kreenholmist mul CVsid pakkusid tehnoloogid ja meistrid. Ühe meistriga me võtsime ühendust, aga eks näis. Jällegi peab ta siia tulema,“ viitas Kree probleemidele Viljandis. Nimelt pole pakkuda seal kuigi palju kohti ühiselamutes ja paljud ei tahagi sinna elama minna. Üürikorterid on aga kallid ja neid pole saada ka kohalikel elanikel.

„Väga paljud tööotsijad olid valmis tulema, mitte päris elukohta vahetama, aga tulema tööle, võtma üürikorteri või ühiselamu koha ja osad olid valmis kohe kogu perega tulema,“ ütles Hansa Candle personalijuht Säde Otsa ja lisas, et oli ka peresid, kust oleksid tulnud tööle nii mees kui naine. Taaskord on aga probleem elamisvõimalustega, mis tuleb tööotsijatel ise leida.

Otsa oli idavirumaalaste huvist meeldivalt üllatunud, kuid kahjuks ei ole neil enne augustit tööd pakkuda. Uue hooaja jaoks on neil varuks Ida-Virumaal kogutud kontaktid ja CV-d.

Küll aga on mõne inimese palganud Viljandi Aken ja Uks, mille personalijuht Heliko Sauka ei pea palkamisi veel lõplikuks, sest sel nädalal toob buss linna ja tööga tutvuma veel inimesed Narvast. „Eks anname ka Ida-Virumaa inimestele võimaluse ja anname teada, et siin Viljandis asub selline asutus nagu Viljandi Aken ja Uks,“ ütles Sauka. Tema sõnul ei ole tähtis kust inimene tuleb, vaid et ta ametikohale sobiks. „Pole ju oluline, kas nad on sealtpoolt või on siit kuskil meie Viljandi ümbert. Meie ettevõtte jaoks on ikkagi tähtis see, et inimene tahaks tööd teha ja see on kõige tähtsam.“

 „Suurem mass inimesi siiski loomulikult otsivad töökohta kodu lähedal,“ ütleb Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juht Anneki Teelahk. Siin on abiks eilsest kehtiv töökoha loomise toetus, mille vastu on Teelahki sõnul ettevõtetel juba varakult huvi olemas olnud ja nad on valmistunud selleks, et tööd oleks pakkuda vähemalt 20 inimesele, mis on toetuse saamiseks vajalik. „Siin on neid Ida-Virumaa ettevõtteid, kes on täna kohal ja soovivad laieneda. See on nende jaoks võimalus ja on ka väljastpoolt ettevõtteid.“

Teelahk näeb osana lahendusest ka Jõhvi tööstusparki, kuhu tulevad järgmiste aastate jooksul väiksemad ettevõtted, kes võiksid pakkuda kokku 300-400 uut töökohta. Kokku on Ida-Virumaa tööstusparkidesse planeeritud kümnendi lõpuks 4400 töökohta.