Tööjõu tootlikkus pöördus kasvule

Esimeses kvartalis oli tööpuudus statistikaameti andmetel 6,5% ja hõive kasvas aasta varasema ajaga võrreldes 1,1%. Hooajalisi tegureid arvestades oli hõive ka eelmise aasta viimase kvartali omast suurem. Hooajalistel põhjustel on töötuse määr aasta esimeses kvartalis tavaliselt ligikaudu 0,5 protsendipunkti kõrgem kui eelmises kvartalis. Sel aastal suurenes töötus vaid 0,1 protsendipunkti, mis tähendab seda, et hooajaliselt kohandatud töötuse määr langes. Tööjõu hulk majanduses kasvas aasta võrdluses seetõttu, et tööjõus osalemise määr oli kõrgem.

Võrreldes eelmiste aastatega vähenes 2015. aastal tööealiste inimeste arv tänu positiivsele rändesaldole märksa aeglasemalt, vaid 0,15%. Statistikaamet pole veel avaldanud vanuselisi rändeandmeid, kuid rahvaarvu ja eelmise aasta suremuse põhjal oli rändesaldo suurimas ülejäägis just 20–34aastaste hulgas. Kuigi selles eas noorte hulgas on palju õppureid, toetas positiivne netoränne tööjõu pakkumist.

Täna avaldatud statistika põhineb  Eesti tööjõu-uuringul. Töötukassa andmed registreeritud töötuse kohta aasta alguses näitavad samasugust arengut. Registreeritud töötute arv oli eelmise aasta sama ajaga võrreldes suurem, kuid sel aastal on see jaanuarist aprillini hooajalisi tegureid arvesse võttes kuu võrdluses kahanenud. Töötukassa andmebaasis oli 23% rohkem töökuulutusi kui aasta eest, mis on kooskõlas ettevõtete pigem optimistlikumate hõiveootustega (konjunktuuriinstituudi kindlustundebaromeetri järgi).

Vastavaldatud kiirhinnangu järgi ulatus majanduskasv 2016. aasta esimeses kvartalis 1,7%ni. Et majandus kasvas kiiremini kui hõive, pööras tööjõu tootlikkus peale  2015. aastal toimunud 1,8% suurust kahanemist taas kasvule. Tõenäoliselt suurenes ka tootlikkus ühes töötunnis, mis kasvas juba 2015. aasta lõpus. Maksu- ja tolliameti andmetel püsis keskmise palgaväljamakse kasv aasta esimeses kvartalis 6,4% juures ning seega ületab palga kasv endiselt tootlikkuse kasvu, kuid kasvuerinevus vähenes.