Eestit tabas vineeribuum

Soome börsifirma Metsä Group teatas eile, et kontserni kuuluv Metsä Wood investeerib Eestisse 50 miljonit eurot, rajab vineeritehase ja loob kuni 200 töökohta. „Superluks,“ oli riigimetsa majandamise keskuse juhi Aigar Kallase esimene mõte, kui sai teada, et Metsä Eestisse tehase ehitab.

Kui ta aga luges, et plaan on tuua toore väljastpoolt sisse, muutus veidi ka meeleolu. “Lugesin edasi ja mõtlesin, et loodetavasti on seal viga. Kõik, mis puudutab töökohtasid ja raha, mis siia tuuakse, on ainult positiivne, aga metsaomanikule, kaasa arvatud riigile ei paista sellest mingit tolku.” Kui tooret ei hakka Metsä Eestist hankima, siis jäävad RMKle ühtedeks parimateks partneriteks UPM-Kymmene ja Kohila Vineer.

Metsä plaan palgata kuni 200 inimest, tegi Kallase skeptiliseks, sest tema teada on siin tegutsejad juba praegu töökäte leidmisega hädas. „Kõiki uusi töötajaid koolitavad nad ise välja, nii et väga lihtne see seis ei ole. Kui Metsä nii palju inimesi palkab, on see väga kõva sõna. Järeldan, et see saab paljuski olema järeltöötlemine, väärindamine, mis on eriti kõva sõna, kui seda otsustakse Eestis teha.”

Tegu on juba teise suure investeeringuga aasta jooksul. Eelmise aasta suvel teatas Läti Finieris Grupp, et laiendab oma tegevust Kohila vineerivabrikus ning ehitab uue tehase. Investeeringu suuruseks ennustas ettevõte 60 miljonit eurot ning ühtlasi luuakse juurde 150 uut töökohta. Kohila Vineeri tegevjuht Väiko Dorbek ei soovinud samuti eile kommentaare jagada põhjendades seda ajapuudusega. Lätlased ostsid vineeritootmise Kohilas 2011. aastal, kui tehase eelmine omanik, Pjotr Sedinile kuulunud Baltic Panel Group pankrotistus. Lätlaste ja soomlaste kokku kahe tehase koguinvesteering on seega ligi 110 miljonit eurot.

Soome paberitootja UPM-Kymmene Otepääl tegutseva eduka tütarfirma juht Ando Jukk tunnistas, et näeb soomlaste kontserni olulise konkurendina. „Turuseis vineeriturul on huvitav ja tulevikku ei ole väga täpselt võimalik ennustada. See sunnib kõiki pingutama, et olla tõhusad, aga see on ju igal turul nii. Tegijad on kõik väga aktiivsed.”

Jukk ütles, et Metsä teeb tõsise investeeringu, kuigi on ka suuremaid. Jukki hinnangul on nii töökohtade loomine kui ka Eesti eelistamine hea uudis. Kuna tehase asukohta ei ole Metsä välja öelnud, siis on mõjudest Jukki sõnul veel vara rääkida. „Eks peamine, mis huvitab, on tooraine. Loomulikult on see hea metsaomanikule, sest konkurents on tihedam. Mul on hea meel ka selle üle, et üks tegija on lisaks metsas palgi kvaliteeti õpetamas.“

Metsä Woodi juht Esa Kaikkonen jäi Äripäevale eile kättesaamatuks, kuid ütles uudisteportaalile ERR.ee, et kuhu täpselt Eestisse vineeritehas tuleb, pole veel lõplikult otsustatud. „Meil on välja vaadatud paar võimalikku varianti tehase asukohaks. Kuna me ei ole täpset kohta veel ära otsustanud, ei tahaks ma sel teemal sõna võtta,“ rääkis Kaikkonen.

Küsimusele, millal tehase asukoht peaks selguma, vastas Kaikkonen: ”Kuna see ei sõltu ainult meist, vaid ka Eesti ametnikest, siis ei saa ma seda päris täpselt öelda. Aga nagu teada, juhtuvad asjad Eestis siiski päris kiiresti.” Kaikkonen kinnitas, et ehitamine algab 2017. aasta alguses. Eestisse ehitamise põhjuseks toodi põhiturule lähedal olekut ja kvalifitseeritud tööjõu olemasolu.

Kõigest kaks aastat tagasi võttis Soome kontsern teise suuna ning soovis Eesti ärisid koomale tõmmata. Toona müüs ettevõte oma Reopalus asuva saeveski, mis kuulus tütarfirmale Metsä Wood Eesti AS, Eesti ühe edukama puidutööstuse Sylvesteri rajanud ettevõtjate uuele firmale Combimill OÜ. Combimill Reopalu juhatuse liige Margus Kohava tehingut kommenteerida ei soovinud. "Ma ei saa kommenteerida. Ei saa, lihtsalt ei saa. Äkki küsite kelleltki teiselt, minul ei sobi kommenteerida."

Samas on kontsernil Eestis endiselt tütarfirma Metsä Forest Eesti AS, mille peamiseks ülesandeks on emafirma tehaste varustamine toorainega. Ettevõte tegutseb üle Eesti, ostes nii ümarmetsamaterjale ja puiduhaket kui kasvava metsa raieõiguseid. Varutud paberipuit ja tselluloosi tootmiseks sobiv puiduhake tarnitakse valdavalt kontserni Soomes ja Rootsis paiknevatele tehastele, palgid ja energiapuit realiseeritakse aga kohalikul turul. Firma käive oli mullu 58,4 miljonit ja kasum 1,7 miljonit eurot. Metsä Forest Eesti ASi tegevjuht Enn Sapp ei olnud eile kommentaarideks kättesaadav ning viibis õhtuni koosolekutel.

Puidutöösturid tardunud majandust ei karda, vaid kasutavad odavat laenuraha julgelt investeerimiseks.

Nii kirjutas Äripäev mullu detsembris, et Rootsi kapitalil põhinev AS Toftan investeerib uue saeveski rajamiseks 32 miljonit eurot ning loob ühtekokku 40 uut töökohta. Uus veski rajatakse Võrumaale Sõmerpalu valda, kus piirinaabriks on teine tuntud puidutööstur, samuti äsja rajatud pelletitootja Graanul Investi Baltimaade suurim pelletitehas. Kaks firmat teevad ühtlasi koostööd ühise sooja- ja elektrivõrgu rajamisel, et aidata kaasa taastuvenergiat tootva elektrijaama ehitamisele.

Nüüd, kui tehas valmimas, joostakse selle töökohtadele lausa tormi. Nimelt kandideeris Toftani uude saeveskisse kümme korda rohkem inimesi, kui oli vaja, huvilisi tuli ka välismaalt. ASi Toftan tegevjuht Martin Arula rääkis, et 20 töökohale kandideeris üle 200 inimese, kelle hulgas oli ka neid, kes praegu töötavad üle lahe Soomes.

„Oleme ühe vahetuse jaoks töötajad leidnud, alustame varsti nende väljaõppega. 20 töötaja leidmiseks laekus 215 sooviavaldust. Huvilisi oli tõesti palju hetkel Soomes töötavate inimeste hulgas,“ selgitas Arula. Tema sõnul on neil kõrge palk äriplaani juba sisse kirjutatud. „Palkame kohalikke, kellele maksame sellist palka, mis neid meie juurde toob ja hoiab,“ selgitas Arula.

"Toorainevarumine on meil samamoodi lokaalne – tegutseme 60 km raadiuses ja kaugemale ei lähe, kuivõrd see pole mõistlik. Miks peaks siis inimesigi tooma kaugelt? Kui see oleks vastupidi, on äriplaan mõrane ja odava tööjõu kuritarvitamise poole kaldu. Nagu Eestis kombeks,“ selgitas Arula Äripäevale nähtust, mis toob kusagil ääremaal, Võrumaa metsades asuvasse saeveskisse tööle kandideerima sadu inimesi.

Tehas alustab tööd suve lõpus. „Saeveski ehitus on seadmete paigaldamise järgus, hooned on suures osas valmis. Usume, et saame uue hooaja alguses ehk augustis-septembris proovisaagimisega alustada.“