Kohava: kui tehas Eestisse ei tule, on miljonid korstnasse kirjutatud

Artikkel

- Uudised
- Harro Puusild
- Kaisa Gabral
- 10. jaanuar 2017 kell 10:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kohava: kui tehas Eestisse ei tule, on miljonid korstnasse kirjutatud
Miljardiinvesteeringu tegemise ettevalmistamiseks kulutavad endised Sylvesteri-mehed miljoneid eurosid oma raha. Kui projekt ei õnnestu, kirjutatakse raha korstnasse.
Täna avalikustati uudis, et Eesti metsatööstuses kaua tegutsenud investorite grupp plaanib teha Eestisse 1 miljardi euro suuruse investeeringu. Investeeringuplaani taga on Est-For Invest OÜ, mille juhid on tuntud Eesti metsandusärimehed Margus Kohava ja Aadu Polli.
Margus Kohava ütles pressikonverentsil, et projekt on veel väga algusjärgus ja kulub kolm aastat, et projekti ette valmistada ja võimalusi uurida. „Eesti on endiselt tooraine eksportija – see kriibib hinge. Ühel hetkel tundsid investorid, et aeg on küps ja tuleb midagi muuta,“ selgitas Kohava projekti tagamaid.
Rahastamine lahtine
Rahastamises on kõik variandid veel lahtised. „Rahvusvaheline pankade konsortsium aitab kapitali kaasata, tuleb kaasata ka strateegiline investor ja kui jääb raha puudu, siis kaasata ka finantsiline investor,“ selgitas Polli.
Tema sõnul oleks projekti õnnestumise korral tegemist läbi aegade suurima tööstusinvesteeringuga, tootmismaht oleks kuni 700 000 tonni tselluloosi või muid tooteid aastas. „Eesti rohelise energia tootmine kasvaks 34–45%. Eesti eksport kasvaks 250–350 miljonit eurot ja SKP kasvaks 1,1–1,4%. Lisaks luuakse 700–900 uut töökohta nii tehases kui ka tehast teenindavas sektoris,“ rääkis Kohava.
Tselluloositurg kasvab Kohava sõnul kiiresti. „Ajalehepaberi ja reklaampaberi maht on vähenenud, hügieentarvete ja papi ja kartongi maht aga kasvab kiiresti. Vedur sellele on e-kaubandus ja postipakkide saatmine üle maailma,“ seletas Kohava. Polli lisas, et teine oluline väljund tselluloositurul on tekstiilitööstus. „Keemiline tselluloos läheb tekstiilitööstusesse, mis töötleb sellest viskoosi. Meie otsime vahendeid, kuidas sisendada ka neile turgudele,“ rääkis Polli.
Kui 2017.–2019. aastal tehakse uuringuid ja selgitatakse välja projekti võimalikkus Eestis, siis investeerimisotsus peaks kõige varasemalt tulema aastal 2019. Tehas võiks kõige varasemalt käivituda aastal 2022.
„Praegused investorid panevad projekti sisse enda raha, et uurida projekti võimalikkust. Kui selgub, et tehast pole võimalik Eestisse ikka teha, siis nad kirjutavad selle raha – mitmed miljonid kolme aasta jooksul korstnasse, “ märkis Kohava.
Planeeritava tehase investorite gruppi kuuluvad Aimar Varula, Arvo Türner, Heiki Vahermets, Peedo Pihlak, Toomas Mets ja Virko Lepmets (OÜ Combiwood), Peeter Mänd (Ivard OÜ), Kaido Jõeleht (Kaamos Group), Jüri Külvik (Lemeks Grupp), Mati Polli (Tristafan OÜ) ja Tiit Nilson (Woodwell).
Projekti nõustajate hulka kuuluvad puidurafineerimisvaldkonna rahvusvaheline ekspert Daniel Paalsson, konsultant makromajanduslikes küsimustes professor Urmas Varblane, advokaadibüroo Raidla Ellex, Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR ja Kommunikatsioonibüroo JLP.

Kui eestlased tehast ei taha, kaalutakse Lätit
Esimene eelistus oleks miljardiinvesteering teha Eestis, kuid kui siin projekt ei õnnestu, mängitakse Margus Kohava sõnul mõttega teha see Lätti.
Küsimustele vastab Margus Kohava.
Saan aru, et hinges kriibib ja vaja on see metsatööstuse asi Eestis ära teha?
Kriibib jah! Ma ei saa öelda, et see on peamine põhjus. Kui vaadata ringi, mida teha, milleks meil siin ressurssi on, siis puit on üks peamisi taastuvaid ökoloogilisi keskkonnasõbralikke tooraineid ükskõik millisele tööstusele. See ressurss on praegu kasutamata.
Mida peate selles projektis võimalikuks komistuskiviks? On see tööjõu leidmine, finantseerimine või asukoha leidmine…?
Ega sellele ei oska ühest vastust anda. Me ise arvame, et tööjõuga ei peaks probleeme tulema. Enamikku tööjõudu on võimalik ehituse ja käivituse ajal koolitada. Kindlasti on osa töökohti, mis eeldavad väga spetsiifilist puidukeemiaharidust – praegu neid inimesi Eesti ei koolitata. Meil õpetatakse keemikuid, kes oleksid suutelised koolitusega vajalikud teadmised omandama. Kuid me ei välista, et tooksime osa tippspetsialiste alguses sisse Põhjamaadest.
Kui tõenäoline on see, et tehas ei tule Eestisse?
Me oleme mänginud selle mõttega, et kui eestlased seda tehast ei taha, et kas siis me siis oleks valmis uurima selle tehase ehitust Lätti. Aga me ei ole veel otsust vastu võtnud.
Milline on vastukaja riigi poolt?
Me oleme ettevalmistavas etapis kohtunud paljude valitsuskabineti liikmetega. Tagasiside on seni olnud positiivne ja toetav.
Milline on uues tehases automatiseerituse tase? Kas tehasest saab edukas Tööstus 4.0 näide Eestis?
Julgen arvata küll. See tehas on oma territooriumilt väga suur ja kuna see töötab 24/7 ja sel on ka oma administratiivne meeskond – kui lühidalt selgitada, siis seal on eri tootmisüksused ja iga üksust juhitakse kontrollruumist, mis meenutab elektrijaama. Ääretult moodne tehnoloogia. Kui praegustes tingimustes asutakse tegema uut asja, siis see on kõige-kõige moodsam. Me ei vaata eilset päeva, vaid homset päeva.
Kui suure osa see sisseseade investeeringust – miljard eurot – moodustab?
Seda ei oska öelda. Tehnoloogia valik pole meil veel tehtud ega ka see täpselt, mida me seal tootma hakkame. Kuid selge on see, et tehnoloogia on sellest investeeringust kõige suurem osa, järgmine on tsiviilehitus.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum