Soome toestab oma siseturgu

Soome majanduse toibumine on jäänud küll oodatust kesisemaks ja Juha Sipilä valitsus peab eelarvet tegema väga napi manööverdamisruumiga, kuid hea uudis on, et plaanitavad tulumaksukärped hoiavad üleval soomlaste ostujõudu.

Eelarvekavas, mille Alexander Stubbilt juunis rahandusministri portfelli üle võtnud Petteri Orpo sel nädalal lauale pani, on ettepanek kergendada kõigi palgasaajate tulumaksukoormat 0,5 protsendipunkti võrra. Soome maksumaksjate keskliit rehkendas välja, et kui teenid kuus keskmiselt 3300 eurot, saad aastaga rahakotti 150 eurot juurde. Maksukergendust saavad ka Soome pensionärid ja lisaleevendust madala tulu teenijad, mis lisab nendegi ostujõudu.

Maksukärbet lubas Sipilä valitsus omalt poolt vastu, kui Soome tööturu osapooled – tööandjad ja ametiühingud – lepivad kokku Soome konkurentsivõime parandamise paketis. Paketi siht oli alandada Soomes liiga kõrgeks kasvanud tööjõu ühikukulusid. Suve hakul kokkulepe sündis ja sellega on liitunud piisavalt palgasaajaid, et lepe jõustuks.

Olulisemad meetmed: maksukoormat nihutatakse tööandjalt rohkem palgasaaja õlule, kärbitakse puhkusetasusid, palka lisamata pikeneb tööaeg. Kui liitujaid tuleb augusti lõpuks veel, ja lepinguga saab kaetud 90% palgasaajatest, lubab valitsus praegu tulumaksu kergenduseks plaanitud 415 miljonile 100 miljonit lisaks. Mis tooks keskmise palga saaja rahakotti veel 50 eurot. Nii toetab valitsus sisenõudlust, sest Soome majanduse teine jalg – eksport – on ikka alles nõrk.

Ettevõtjatele tahab Soome valitsus kergendust tuua kinke- ja pärimismaksude alandamisega, mis lihtsustaks põlvkonnavahetust. Samuti plaanitakse muudatusi käibemaksu tasumises, et makstaks alles siis, kui teenuse või kauba eest on raha laekunud.

Investeeringute ergutamiseks arutusel olnud ettepanekut, et ettevõte saaks osa kasumist maksuvabalt kõrvale panna, kui see paari aasta jooksul investeeringuteks kasutatakse, eelnõus praegu pole. Seda muutust tahab kiiresti majandusminister Olli Rehn, sest investeeringute põud on Soome suuremaid probleeme. Ent rahandusministri partei – Koonderakond – tahab ära oodata mõjuanalüüsi tulemused. Kui see on toetav, võiks muutus jõustuda enne tuleva aasta lõppu, ütles Sipilä Soome päevalehele Helsingin Sanomat.

Soome valitsuse olulisemaid sihte on hõive kasvatamine praeguselt 68 protsendi tasemelt 72 protsendile (selleks on vaja 120 000 töökohta) ja kasvule pööranud pikaajalise töötuse vähendamine. Rahandusminister Orpo rõhutab, et nii madala hõive taseme juures ei suuda Soome heaoluühiskonda üleval pidada. Nii ei välista ta tuleval aastal uusi kärpeid, kui majandus vedama ei saa.

Valitsus tahab ergutada töötuid kas ettevõtjaks hakkama või pakutavat tööd vastu võtma, plaanides töötu abiraha osaliselt kärpida ja aktiivsetesse tööturu meetmetesse ümber suunata. Need reformid peaksid saama selgema sisu lähinädalatel. Rahandusministeeriumi kantsleri Martti Hetemäki sõnul peavad ka soomlased tööpuuduse vähendamiseks leppima palgavahede kasvuga nagu Taanis ja Rootsis, kus hõive on kõrgem. Valitsuse ülesanne on aga vähem tasustatud tööle peale maksta, et see äraelamist võimaldaks.

Maksumuudatustest visandab Petteri Orpo esimene eelarve veel ka tubaka ja kütuseaktsiisis tõusu, magusamaksu kadumist, automaksu alanemist, eluasemelaenu intresside maksusoodustuse vähenemist, koristusteenuste maksusoodustuse suurendamist.

Soome riigi võlakoorma kasvu aga veidi üle aasta ametis olnud Sipilä valitsus pidama veel ei saa. Kui tänavu tuleb juurde laenata 5,6 miljardit eurot, siis tuleval aastal ületavad eelarve kulud tulude poole 5,9 miljardi euroga. Koos uue laenuga kasvab Soome avaliku sektori võlg 111 miljardile eurole.

Juunis prognoosis Soome rahandusministeerium tänavuseks majanduskasvuks 1,4% ja tuleva aasta SKP kasvuks 1%. Kasvusektorid on olnud ehitus ja kaubandus. Aastaga on juurde loodud 33 000 uut töökohta. Intervjuus Helsingin Sanomatele ütles peaminister Juha Sipilä, et on majanduse väljavaadete suhtes „ettevaatlikult optimistlik“.