Hilton - detailideni timmitud hotell

Hotelli sisearhitektuuritöödega alustati 2013. aastal Soomes tegutseva Vertti Kiviga dSign disainibüroost (mille sisearhitektuurseid lahendusi on võimalik näha muide Tallinki laevadega sõites või Finnairi lennukitega lennates). 2014. aastal liitus Indrek Tiigi Allianss Arhitektidest koos oma meeskonnaga.

Märksõnadeks, millest suurt tööd tegema hakates lähtuti, olid hubasus, eristumine, põhjamaisus, sõbralikkus ja ajatus. “Hotelli kasutusiga peaks olema väga pikk, mistõttu oli eesmärgiks luua ja leida hetkeliste moekate asjade asemel lahendusi, mis kestaksid ja sobiksid pikalt,” selgitas Indrek Tiigi.

Lisaks oli Hiltoni kui ketihotelli esindajatel endal väga kindel teadmine, mida tahetakse majas näha. “Hiltoni hotelligrupil on hotellide rajamiseks väljatöötatud standardid. Need ei anna niivõrd ettekirjutusi värvilahenduste osas kui asjade mõõtude ja funktsionaalsuse osas,” rääkis südasuvises hotellis ringkäiku tehes Kesklinna Hotelli OÜ projekti insener Mari Maidla. “Selle kõigega püütakse otse ja kaude mõista anda, milline peaks olema hotelli kvaliteeditase ja nõuded ruumidele. Niisamuti on oluline, et ülemaailmselt oleksid lahendused sarnases kvaliteediklassis,” täpsustas Tiigi. 

Et need ettekirjutused oleksid kuidagi sisearhitektide lennukust piiranud, seda Tiigi ei tundnud, sest tegemist oli oluliste ja vajalike detailidega, mis tuleb iga projekti puhul läbi mõelda.

Läbimäng kolmes hotellitoasHotellitubade sisearhitektuursed lahendused kujunesid ja arenesid aja jooksul kolmes mock-up ehk eelnevalt loodud näidistoas asju läbi mängides. Kaks neist olid ehitatud Lasnamäele ühte lattu, üks hotelli ruumidesse. 

“Kõigepealt tehti valmis üks tuba, kus käidi koos sisearhitektidega kõik nurgad ja liistud läbi. Koos vaadati, kas ja mis võiks paremini olla ning arendati projektilahedusi edasi selleks, et järgmine tuba oleks parem. Ehk mõningal määral need toad erinesid üksteisest,” selgitas Maidla protsessi. 

Asjaosaliste sõnul oli väga vajalik ja hea, et kõik värvilahendused, sisustuselemendid ja mööbel sai selliselt näidiste varal enne tellimuste tegemist läbi proovitud ja üle kontrollitud. Nii ei leia majast midagi juhuslikku. Näiteks restoranitoolide valimiseks lennutati üle maailma kohale 25 potentsiaalset tooli, mis võiksid sobida. Parima selgitamiseks testis ja jagas oma kommentaare nii projektimeeskond kui ka omanikud ja Hiltoni esindajad.

Testimismeetodil valis meeskond samamoodi välja ka parimad restoraninõud – taldrikud, noad, kahvlid – ning konverentsimööbli, mille näidised toodi Türgist rekkaga kohale ja pandi Tallinnas kokku. “Nii mõnigi asi, mis alguses tundus hea, osutus proovimisel mitte nii sobivaks. See andiski võimaluse lahendusi parandada,” kiitis Tiigi protsessi. Nii vahetati tööde käigus ringi mitmeid esmapilgul paberil kenana tundunud elemente – toole, tekstiile jm.

Sarnased detailid läbi maja

Kõige selle tulemusel on uus hotell saanud põhjamaise, kargetes toonides (kuldne, hõbedane, erinevad hallid, mustad, valged ja beežid) pigem minimalistlikuma kui ülevoolavalt värvilise ja kireva sisearhitektuuri.

“Hotellis on püütud lahendada kõik ketihotellile vajaminev – soojus, hubasus, kutsuv atmosfäär – ära arhitektuursete lahendustega,” sõnas Tiigi. Tervet maja läbivad seetõttu lisaks sarnasele värvigammale ka sarnased elemendid – erinevas suuruses kolmnurkadega on kaunistatud näiteks nii põrandad, vaibad, restorani lagi, tubades voodite päised kui avalikes ruumides olevad lillevaasid. Igalt korruselt võib leida hulgaliselt maale (kokku on neid ligi 460) või näiteks sarnase kujuga lampe. 

Viimastele on hotellis tõeliselt rõhku pandud. Juba ainuüksi peauksest sisenedes torkab kohe silma vestibüülist vastu vaatav 150 kuulist koosnev Tom Dixoni valgusti. Põnevaid lahendusi on majas mujalgi – stiilsed kolmel jalal põrandalambid tubades, restorani valgustavad erineva kuju ja värviga laevalgustid või näiteks silindritest koosnev executive lounge’i laelamp, mis on valminud eritööna. 

Erilahenduste hulka kuulub Tiigi sõnul ka palju mööblit – sisseehitatud diivanid, seinakatted, pannood jm. “Mina nägin meie rolli ka natukene selles, et tuua hotelli rohkem Eesti unikaaldisaini. Nii ongi kaasatud näiteks Tõnis Vellamaa ja veel mitu disainerit siia erinevaid sisustuskomponente looma,” rääkis Tiigi.

Detailides peitub funktsionaalsusPõnevate detailidena toovad Tiigi ja Maidla välja veel IP-juhtimisega üldalade valguslahenduse; konverentsi ballisaalis asuva otse õue avaneva laia pääsu, kust hotelli avamispeol juba ka üks auto sisse sõitnud; maalid, mida leiab kõigi hotelli tualettruumide seinalt; klaasfassaadi ja pargivaatega konverentsiruumid, kus kõik vajalik on juhitav tahvelarvuti abiga; restorani avatud köögi, kus saab toidu lõppviimistlemist näha, ja restorani VIP-ruumi, kus kultuursete sündmuste jaoks on seinal maal, kuid näiteks jalgpalli MMi ajal saab selle eest tõstes vaadata telekat. 

“Eks igale poole mööblisse oleme üritanud panna ka pistikupesasid, sest tänapäeval on kõigil vaja kogu aeg midagi laadida,” sõnas Maidla. Nii on need isegi spaa lamamistoolide juures: “Kui inimene läheb spaasse, siis on tal tavaliselt lisaks ujumisriietele ja mobiilile kaasa kindlasti ka mobiilijuhe,” täiendas Tiigi lõbusal toonil.

Kunstihuvilistel vaatamiseks 460 maali 

Hilton Tallinn Park hotelli tube ja üldalasid kaunistab ligi 460 maali erinevatelt Eesti kunstnikelt – Maria Simsonilt, Natalia Koreshkovalt ja Katrin Karult. Protsess kunstnike valimisest kuni maalide üles riputamiseni hotelli seintele võttis aega ligikaudu aasta.

Hiltoni sisearhitektuuri standardites on ette nähtud, et igas hotellitoa vannitoas peab olema üks kunstiteos. Nii ongi tubsesse ja sviitidesse riputatud ligi 440 töö autoriks Maria Simson, kes maalide loomisel lähtus kolmest teemast – Tallinna laht, vanalinn ja abstraktne akt. Üldaladel – lobby’s, konverentsialal, restoranis, vastuvõtus ja spaas on üleval Katrin Karu ja Natalia Koreshkova tööd. Maalidel on kujutatud loodust, merd ja puid. Lisaks on üleval ka maale tuntud eestlastest – neil on Arvo Pärt, Gustav Ernesaks, Rudolf Tobias, Lydia Koidula, Carl-Robert Jakobson, Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Eri Klas.