Kuue aastaga nullist miljarditesse

Kõik ei olnud algusest peale roosiline. „Esimesed kaks aastat olid väga rasked, tegime palju vigu,“ tõdes Paananen firma algusaastaid kirjeldades. Mänge ei saatnud loodetud menu. Käive praktiliselt puudus ja investeeringud jooksid liiva. „Mingil hetkel levisid Helsingis meie kohta kuulujutud, et oleme investeeringutena saanud nii palju raha, kuid kõik mis me loome, on jama,“ meenutas ta.

Parimad inimesed, parim ettevõte

Ühe olulise veana tõi Paananen välja selle, et nad palkasid liiga palju ja liiga kiiresti. „Ettevõtte kultuur muutus. Olime küll palganud õiged inimesed, kuid töökeskkonna vahetudes ei nautinud pikaajalised töötajad enam uusi olusid ning tahtsid lahkuda,“ selgitas ta. Firmas töötas ühel ajahetkel 400 inimest, praegu on neid poole vähem. „Enam me seda viga ei tee,“ toonitas Paananen. Viimase kolme aasta jooksul on tema sõnutsi „kultuuri eest paremini hoolt kantud“. Aastas on juurde palgatud keskmiselt 25 inimest.

Supercelli personalipoliitikat iseloomustab ka nende visioon või slogan: The best people make the best games (parimad inimesed loovad parimaid mänge – toim). Paananeni sõnul ei otsi Supercell mitte Soome ega Euroopa, vaid maailma parimaid inimesi. „70% inimestest, keda me palkame, tulevad väljastpoolt Soomet,“ selgitas ta.

Ettevõtte kaadrivoolavus olevat väga suur ning seda tunnistab ka Paananen ise. Kui Soomes kohustuslikku neljakuist katseaega näevad paljud ettevõtjad Paananeni sõnul formaalsusena, siis Supercell kasutab seda eesmärgipäraselt. „Otsime inimest, kellel pole vaja ülemust. Lisaks sellele, et ta peab olema oma eriala tipp, peab tal olema ettevõtjasoont“ iseloomustas ta.

Keskpärasuse vihkamine

„Oleme loonud atmosfääri, mis vihkab keskpärasust,“ avaldab Paananen ettevõtte edu põhjusi. Tema sõnul on nad „tapnud“ (välja arendanud, kuid avaldamata jätnud – toim) mitu mängu, mis oleksid kindlasti olnud maailma 25 populaarseima seas. Eesmärk on Paananeni sõnul paisata turule ainult mängud, mis kuuluksid TOP 10sse.

Supercell on välja andnud vaid neli mängu. „Ebaõnnestume pidevalt, kuid leiame, et läbikukkumine on edu väga oluline koostisosa,“ selgitas Paananen. Iga kord, kui mõni mäng surnuks kuulutatakse, koguneb ettevõte kokku ning mängu arendanud tiim astub lavale ja räägib, mis läks hästi ja mis halvasti. „Järeldused tehtud, avame šampused ning tähistame seda, mida oleme enda läbikukkumisest õppinud,“ rääkis Paananen. Ta nentis, et läbikukkumine ise ei ole kunagi rõõmus. „Eriti, kui see on üheksa kuu pikkuse töö tulemus,“ sõnas ta.

Juhtimismudeli 180 kraadi

Lisaks parimatest parimate inimeste palkamisele on Paananeni sõnul Supercelli edusse panustanud ka ettevõtte omapärane struktuur. Klassikaline juhtimisteooria on ümber pööratud – ideed, milliste projektidega tegeleda, ei tööta välja ettevõtte juht, vaid 5–7-liikmelised „rakud“. Paananeni roll protsessis on välja töötatud ideedele kas rohelist või punast tuld näidata. Rohelise tule korral töötab rakk automaatselt mängu välja ning kuna keskastme juhid ettevõttel puuduvad, vastutab ka kollektiivselt tulemuse eest. „Firma on otsekui ehitatud ümber rakkude,“ kirjeldas Paananen.

Võitja võtab kõik

Paananen tõdes, et neil on olnud ka üksjagu õnne. „Meid ja Roviot ("Angry Birdsi" loonud Soome firma – toim) on saatnud edu, kuid on palju teisi, kes on sama targad ja teinud sama palju tööd. Neist aga ei räägita,“ sõnas ta, kutsudes mobiilimängu turgu täielikuks winner-take-all turuks. „Kui saad pihta, saad pihta suurelt,“ nentis Paananen, viidates teleekraanil kuvatud graafikule, kus paistis Supercelli aastakäivete võrdlus. 2011 oli see nullilähedane, 2015 ületas kahte miljardit eurot.