Äripäev • 19. jaanuar 2017
Jaga lugu:

Eesti Pank: ettevõtted laenavad varasemast vähem

Väikese investeerimisaktiivsuse tõttu laenavad ettevõtted varasemast vähem.  Foto: PantherMedia/Scanpix

Pangalaenude kiirele kasvule vaatamata ettevõtete võlakohustused vähenesid 2016. aasta kolmandas kvartalis. Väikese investeerimisaktiivsuse tõttu laenavad ettevõtted varasemast vähem, kirjutab Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar.

Välismaalt laenamine on kahanenud, Eestist laenamine aga kasvanud. Eestis tegutsevatelt pankadelt võetud laenude jääk suurenes eelmise aasta kolmanda kvartali lõpuks aastavõrdluses ligi 5%. Välismaalt kaasatud laenude ja seal emiteeritud võlakirjade maht vähenes samal ajal ligi 7%. Kodumaiste pangalaenude osakaal suurenes muu hulgas tänu paranenud laenutingimustele. Tegevusaladel, kus laenatakse peamiselt välismaalt (eelkõige energeetika ja veondus), on viimastel aastatel vähem investeeringuid tehtud ja laene võetud. Seetõttu on vähenenud ka laenude võtmine välismaalt. Lisaks vähendati suures mahus grupisiseseid lühiajalisi laenukohustusi. Ettevõtete võlakohustused kokku olid 2016. aasta kolmandas kvartalis 18,2 miljardit eurot, mis on 2% vähem kui aasta varem.

Ettevõtete likviidsusnäitajad ja omakapitali tase on viimase kümnendi kõrgeimad. Väikesed põhivarainvesteeringud on võimaldanud ettevõtetel vabanenud raha kasutada likviidsete varade suurendamiseks. Ettevõtete likviidsusnäitajad paranesid ka tänu lühiajaliste võlakohustuste kahanemisele. Vähenenud kasumi ja suurenenud dividendimaksete tõttu kasvab ettevõtete omakapital varasemast aeglasemalt.

Eesti majandus oli eelmise aasta kolmandas kvartalis välismaa suhtes endiselt netolaenuandja. Alates 2009. aastast on Eesti residendid enamikus kvartalites paigutanud välismaale rohkem finantsvahendeid, kui sealt kaasanud. See näitab, et investeeringud Eesti majandusse on vähenenud ning majapidamised on rohkem säästma hakanud. Suurem säästmine ja netolaenuandja positsioon tähendab küll välisvõla ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni näitajate paranemist, kuid samas mõjub investeeringute kahanemine halvasti majanduse edasisele kasvuvõimekusele.

Majapidamiste laenukasv on kiirenenud, kuid see on endiselt veidi aeglasem kui sissetulekute ja säästude kasv. Majapidamiste laenukohustuste maht oli eelmise aasta kolmanda kvartali lõpus peaaegu 7% suurem kui aasta varem. Kasvanud on nii eluasemelaenude, autoliisingute kui ka tarbimislaenude võtmine. Osaliselt tuleneb kasv tarbimislaenu ja järelmaksu andmete paranenud kvaliteedist. Vastasel juhul oleks laenukohustused kasvanud ligikaudu 5,5%. Peamiselt tänu jätkuvalt kiirele palgakasvule suurenes majapidamiste hoiuste maht 2016. aasta kolmandas kvartalis ligi 8%. Kiirest kasvust hoolimata on Eesti majapidamiste finantssäästud sissetulekute suhtes Euroopa Liidu keskmisest siiski veel väiksemad.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas