Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Madalam tulumaks toob algsest plaanist vähem tulu

    Peaminister Jüri RatasFoto: Andras Kralla

    Uued arvutused näitavad, et riik teenib regulaarselt dividendi maksvate firmade tulumaksumäära langetamiselt tuleval aastal 9 miljonit eurot koalitsioonilepingus plaanitust vähem.

    Uue võimuliidu novembris sõlmitud lepingu järgi oleks niinimetatud küpsete ettevõtete madalam tulumaksumäär pidanud juba 2018. aastal sisse tooma 107 miljonit eurot. Rahandusministeeriumi uued arvutused näitavad aga, et tegelik võimalik laekumine on 9 miljoni jagu väiksem ehk riik võib sellest tuleval aastal teenida vaid 98 miljonit eurot.
    Sama summa ehk 9 miljonit eurot läheb koalitsioonilepingus kokku lepitust maksma näiteks doktoranditoetuse kahekordistamine. Koolitoidu toetuse suurendamine 1 euroni läheb maksma 6 miljonit eurot aastas, kultuuritöötajate palgatõusu hind on 10 miljonit eurot. Kui valitsus soovib selles summas kulutusi siiski teha, tuleb raha ilmselt leida muudest allikatest. Riigi nelja-aastase eelarvestrateegia kõnelused jätkuvad teisipäeval, kokkulepe tuleb saavutada aprilli lõpuks.
    Sel aastal vähendaks dividendi maksmise korra muutmine aga maksulaekumisi 18 miljoni euro võrra, kuna firmad nihutavad kasumi jaotamise edasi. Tuleval aastal ootabki riik väga suurt maksutulu peaasjalikult just nihkumise tõttu.
    Algselt arvestatust vähem tulu laekub ka järgnevatel aastatel – 2019. aastaks ootab riik maksutulu nüüd 63 miljonit eurot, mis on 13 miljoni võrra võimuleppes oodatust vähem. Aastal 2020 peaks laekumine olema 37 miljonit, samas kui poliitikud ootasid sel aastal 46 miljonit eurot maksutulu.
    Rahandusministeerium saatis täna teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks eelnõu, millega langeks 14%le see osa firma makstavast dividendist, mis võrdub sama ettevõtja eelneva kolme aasta keskmise Eestis maksustamisele kuulunud jaotatud kasumiga. Riik ootab, et see motiveerib ettevõtjaid jaotama kasumit regulaarsemalt ja stabiilsemalt.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Ka ettevõtted vajavad elektrihinna käest päästmist
4000eurose elektrihinna välguvalguses paistab üpris vältimatu, et ka äritarbijatele tuleb rängad summad moel või teisel kompenseerida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
4000eurose elektrihinna välguvalguses paistab üpris vältimatu, et ka äritarbijatele tuleb rängad summad moel või teisel kompenseerida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA olemasolevate eluasemete müük langes kuuga ligi 6%
USAs langes olemasolevate eluasemete müük juulis ligikaudu 6% juunikuuga võrreldes, selgub Riikliku Kinnisvaramaaklerite Ühingu kuuraportist, vahendab CNBC.
USAs langes olemasolevate eluasemete müük juulis ligikaudu 6% juunikuuga võrreldes, selgub Riikliku Kinnisvaramaaklerite Ühingu kuuraportist, vahendab CNBC.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Valitsus tahab inimeste telefonidesse asukohapõhiselt ohusõnumeid saata
Valitsus kiitis täna heaks elektroonilise side seaduse (ESS) muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on luua õiguslikud eeldused ohualapõhise kiire ohuteavituse süsteemi (AKOS) kasutuselevõtuks. Ohuteavituse süsteem valmib hiljemalt 2023. aasta veebruaris.
Valitsus kiitis täna heaks elektroonilise side seaduse (ESS) muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on luua õiguslikud eeldused ohualapõhise kiire ohuteavituse süsteemi (AKOS) kasutuselevõtuks. Ohuteavituse süsteem valmib hiljemalt 2023. aasta veebruaris.
Selgus käes: elektri hinnaralli tekitas naeruväärselt väike puudujäänud kogus elektrit Leedukate pakkumine polnud börsile aktsepteeritav
Baltikumis jäi puudu kõigest 2,14 megavatt-tundi elektrit, et 4000eurone elektri tunnihind ära hoida. Leedu energiafirma Ignitis tegi tiputundideks küll pakkumised, kuid need turule ei sobinud.
Baltikumis jäi puudu kõigest 2,14 megavatt-tundi elektrit, et 4000eurone elektri tunnihind ära hoida. Leedu energiafirma Ignitis tegi tiputundideks küll pakkumised, kuid need turule ei sobinud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.