Stubb: kui esimene tööstusrevolutsioon sünnitas Marxi, siis neljas …

Vastasel juhul võib see ühiskonnas kaasa tuua väga suure lõhestumise ja ebavõrdsuse.

„Kui esimene tööstusrevolutsioon sünnitas Marxi, siis tööstusrevolutsiooni 4.0 mõju on kordades suurem,“ utreeris Soome endine peaminister Alexander Stubb täna Brüsseli majandusfoorumil toimunud ebavõrdsust lahanud debatis.

Stubbi vaade on, et innovatsiooni ei pea kuidagi takistama aj kartma, kuid poliitikutel tuleb juba praegu mõelda, kuidas nende suurte muutuste mõju ühiskonnas pehmendada. Soome eksperimenti kodanikupalgaga suhtus ta siiski ebalevalt – valim on selleks liiga väike, et selle baasilt mingeid põhjapanevaid järeldusi teha, ütles ta. Mis aga on kindlasti positiivne, on arvukate sotsiaaltoetuste rägastiku lihtsustamine.

Stubb hoiatas samas, et populismilaine puhangu järel rohkem sotsiaalteemasid esile tõstma hakanud Euroopa Liit ei hakkaks andma lubadusi, mida liidu tasemel täita pole võimalik. Euroopa Liidu eelarve moodustab napi protsendi ELi SKPst – sotsiaaltoetustega seonduv on valdavalt liikmesriikide tasandil. Igasugused ümberjagamise otsused saavad sündida vaid liikmesriigi tasandil. Kui liiga palju lubada, saab populism sellest vaid vett oma veskile, kui lubadusi ei täideta.

„Vaatame vastust oodates Euroopasse, kuid vastused on tegelikult kohapeal,“ ütles Stubb. „Kui Euroopa Liidul pole suurt eelarvet, maksustamise õigust ja ümberjagamise voli, on raske midagi teha,“ ütles Stubb.

Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis Stubbiga päris nõus ei olnud.

Euroopa Liit saab siiski suunata liikmesriikide poliitikat, näiteks efektiivsema sotsiaaltoetuste süsteemi või tööturu vajadustele paremini vastava haridussüsteemi loomiseks, mis pikemas vaates aitab ühiskonnas ebavõrdsust tasandada. Samuti on Euroopa tasemel rida algatusi nagu nn Junckeri investeerimisfond, loomisel olev kapitaliturgude liit – mis parandavad ettevõtete juurdepääru investeeringuteks vajalikule kapitalile.

Euroopa Liidu ametiühingute konföderatsiooni ETUC peasekretär Luca Visentini oli arvamusel, et ebavõrdsust aitab vähendada kollektiivlepingute taastamine, millest kriisi ajal liiga kergekäeliselt loobuti. Samuti oli ta kriitiline, et Euroopa Liidus saab olla riik, mis maksustab rahvusvahelise suurfirma 0,005%se maksumääraga – mõelda tuleks ka maksude suuremale karmoniseerimsiele.

Stubb pareeris, et ükski kollektiivleping uusi töökohti juurde ei loo. Ja ka maksude koordineerimine Euroopa tasandil pole mõeldav – erinevaid makse on selleks liiga palju ja iga ühe maksu muutmine mõjutab tervikpilti. „ELi tasandil ei ole see võimalik,“ ütles Stubb.

Stubbi arvates oleks praegu vajalik, et Euroopa Liidu tasemel lepitakse kokku eetikakoodeks, kui kaugele kõigi nende tehnoloogiliste uuendustega minna võib.