Saksamaa president Tallinnas: Euroopa teema oli number üks

„Oleme täiesti ühel nõul, et peame demokraatlikku ja liberaalset majandusumudelit kaitsma,“ ütles Steinmeier, lisades, et ei pea silmas vaid kaitset valeinfo, vaid ka Euroopa kodanike ükskõiksuse vastu. „Demokraatia elab oma kodanike osalusest,“ ütles Steinmeier. „Peame hoolitsema, et see taas inimeste teadvusesse jõuaks.“

President kiitis Eesti tarmukust Euroopa Liidu eesistuja rollis ning väljendas veendumust, et Eesti jätab liidule oma pitseri. Eelkõige tulevikuteemades nagu digitaalne majandus, kuid unustamata ka muid ELile olulisi valdkondi nagu pagulaspoliitika ja rändeprobleemide lahendamine.

Frank-Walter Steinmeier avaldas head meelt, et Saksamaa panust Balti riikide kaitse tagamisse Eestis nii kõrgelt hinnatakse. President Kersti Kaljulaid osutas, et just Saksamaa on see riik Euroopas, mis kõige enam Balti riikide julgeolekusse panustab.

Homme peab Saksamaa president Tallinnas kõne, milles käsitleb Saksamaa ja Eesti muutlikku minevikku ja ühist tulevikku. Kõne toimub 23. augustil, Molotov-Ribbentropi pakti aastapäeval. Steinmeier ütles, et soovib meenutada ka selle kuupäeva helgemat poolt – Balti ketti, mis aitas tuua vabaduse ja demokraatia.

Pressikonverentsi küsimuste voorus ütles Steinmeier vastuseks Nordstream 2 gaasitoru puudutanud küsimusele, et kindlasti ei tee Saksamaa midagi sellist, mis oleks vastuolus Euroopa Liidu õigusnormidega. Küsimust Saksamaa endise liidukantsleri Gerhard Schröderi asumisest Rosnefti nõukogusse ei pidanud Steinmeier presidendi kommentaari vääriliseks.

President Kaljulaidil tuli kommenteerida Balti riikide hirme Venemaa suurõppuse Zapad eel. Kaljulaid vastas, et mitte üksi Baltimaad, vaid kogu NATO vaatab neid ettevalmistusi murelikult. „Sest julgeolekuruum on jagamatu.“ President lisas, et Eesti sooviks, et sõjalised õppused viidaks läbi naabritele arusaadavalt ja läbipaistvalt, et vähendada pingeid regioonis.

Presidendid ei osanud veel kommenteerida, milliseks kujuneb Euroopa Liidu riikide kaitsekoostöö – pall on alles mängu pandud. Küll aga osutas president Kaljulaid, et Eesti 25 taasiseseisvuse aasta jooksul on Eesti 22 aastat panustanud erinevatesse kaitselise iseloomuga missioonidesse NATO, ÜRO ja ELi egiidi all. „See näitab järjepidevat toetust rahvusvahelisele väärtuspõhisele kaitsekoostööle,“ ütles president.