Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saksamaa president Tallinnas: Euroopa teema oli number üks

    Frank-Walter Steinmeier ja Kersti KaljulaidFoto: Scanpix/Reuters

    Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier ütles täna pärast kohtumist Eesti presidendi Kersti Kaljulaidiga, et esikohal tänases omavahelises vestluses oli Euroopa teema.

    „Oleme täiesti ühel nõul, et peame demokraatlikku ja liberaalset majandusumudelit kaitsma,“ ütles Steinmeier, lisades, et ei pea silmas vaid kaitset valeinfo, vaid ka Euroopa kodanike ükskõiksuse vastu. „Demokraatia elab oma kodanike osalusest,“ ütles Steinmeier. „Peame hoolitsema, et see taas inimeste teadvusesse jõuaks.“
    President kiitis Eesti tarmukust Euroopa Liidu eesistuja rollis ning väljendas veendumust, et Eesti jätab liidule oma pitseri. Eelkõige tulevikuteemades nagu digitaalne majandus, kuid unustamata ka muid ELile olulisi valdkondi nagu pagulaspoliitika ja rändeprobleemide lahendamine.
    Frank-Walter Steinmeier avaldas head meelt, et Saksamaa panust Balti riikide kaitse tagamisse Eestis nii kõrgelt hinnatakse. President Kersti Kaljulaid osutas, et just Saksamaa on see riik Euroopas, mis kõige enam Balti riikide julgeolekusse panustab.
    Homme peab Saksamaa president Tallinnas kõne, milles käsitleb Saksamaa ja Eesti muutlikku minevikku ja ühist tulevikku. Kõne toimub 23. augustil, Molotov-Ribbentropi pakti aastapäeval. Steinmeier ütles, et soovib meenutada ka selle kuupäeva helgemat poolt – Balti ketti, mis aitas tuua vabaduse ja demokraatia.
    Pressikonverentsi küsimuste voorus ütles Steinmeier vastuseks Nordstream 2 gaasitoru puudutanud küsimusele, et kindlasti ei tee Saksamaa midagi sellist, mis oleks vastuolus Euroopa Liidu õigusnormidega. Küsimust Saksamaa endise liidukantsleri Gerhard Schröderi asumisest Rosnefti nõukogusse ei pidanud Steinmeier presidendi kommentaari vääriliseks.
    President Kaljulaidil tuli kommenteerida Balti riikide hirme Venemaa suurõppuse Zapad eel. Kaljulaid vastas, et mitte üksi Baltimaad, vaid kogu NATO vaatab neid ettevalmistusi murelikult. „Sest julgeolekuruum on jagamatu.“ President lisas, et Eesti sooviks, et sõjalised õppused viidaks läbi naabritele arusaadavalt ja läbipaistvalt, et vähendada pingeid regioonis.
    Presidendid ei osanud veel kommenteerida, milliseks kujuneb Euroopa Liidu riikide kaitsekoostöö – pall on alles mängu pandud. Küll aga osutas president Kaljulaid, et Eesti 25 taasiseseisvuse aasta jooksul on Eesti 22 aastat panustanud erinevatesse kaitselise iseloomuga missioonidesse NATO, ÜRO ja ELi egiidi all. „See näitab järjepidevat toetust rahvusvahelisele väärtuspõhisele kaitsekoostööle,“ ütles president.  
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Merko sõlmis NATOga kopsaka lepingu
AS Merko Ehituse kontserni kuuluv UAB Merko Statyba sõlmis projekteerimis-ehituslepingu lisa täiendavateks töödeks Leedus enam kui 20 miljoni euro eest.
AS Merko Ehituse kontserni kuuluv UAB Merko Statyba sõlmis projekteerimis-ehituslepingu lisa täiendavateks töödeks Leedus enam kui 20 miljoni euro eest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht „Kuumal toolil“: kes loodavad kiiret taastumist, peavad pettuma
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Tallinna linnapeaks tüürib Jevgeni Ossinovski Lisatud koalitsioonileping
Laupäeva õhtul otsustas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus, et esitab Tallinna linnapeakandidaadiks Jevgeni Ossinovski.
Laupäeva õhtul otsustas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus, et esitab Tallinna linnapeakandidaadiks Jevgeni Ossinovski.