1000 pisikatlamajal tuleb õhku investeerida

Uued nõuded tulevad eurodirektiivist ning käsitlevad keskmise ehk ühest 50 megavatini ulatuva võimsusega põletusseadmeid. Eestis kasutatakse sääraseid seadmeid peamiselt soojuse tootmiseks – sinna vahemikku jäävad väiksemate linnade, külade, koolide ja muu katlamajad –, ent ka tööstuses. Kokku on sääraseid seadmeid umbes 1000, teatas keskkonnaministeerium.

Äsja saatis keskkonnaministeerium teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks sellistele katlamajadele pandavad uued keskkonnanõuded, mis tulenevad eurodirektiividest. Need panevad paika vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja osakeste heitmete piirväärtused. Piire ületada ei tohi ning nõuetest kinnipidamist peab tõendama omanik ja tegema perioodilisi mõõtmisi.

Uutele seadmetele jõustuvad nõuded alates 2018. aasta detsembrist. Neile seadmetele, mis on aga kasutusele võetud enne 2018. aasta 20. detsembrit, kehtib pikem üleminekuaeg. Miks? Vastus on lihtne. „Põletusseadmete viimine direktiivi nõuetega vastavusse võib olla väga kulukaks,“ teatas keskkonnaministeerium.

Keskmise võimsusega põletusseadmete heidet hakati Euroopa Liidu tasandil reguleerima, sest õhusaaste on riigipiire ületav probleem ning enam kui pooltes Euroopa Liidu liikmesriikides ületatakse inimtervise kaitseks kehtestatud välisõhu saasteainete tasemeid seirejaamades, lisas ministeerium selgituseks.