Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Prisma uus juht: võtan turuosa tagasi

    Prisma Peremarketi värske tegevjuht Jussi Nummelin ütles, et pärast eelmise aasta käibe kaotust on tulevikuks ees kasvusiht.

    Nummelin ootab sellelt aastalt väikest kasvu, suurem kasv peaks tulema järgmisel aastal. Prisma oli üks väheseid jaekette, kelle eelmise aasta müügitulu vähenes aasta varasemaga võrreldes.
    Nummelin ütles, et nüüd vaadatakse kõik tööprotsessid üle ja analüüsitakse, kuidas tegutseda veel efektiivsemalt. „Meil on mõtteid, mida teha, kuid nelja kuuga kõiki projekte tööle saada on keeruline. Teeme muudatusi oma äritegevuses ja protsessides,“ ütles ta intervjuus Äripäeva teemaveebile kaubandus.ee.
    Jussi Nummelin Mustika keskuse Prismas.Foto: Andras Kralla
    Räägitakse, et Lidli tulekuga kaotavad kõige enam Maxima ja Prisma just seetõttu, et nad keskenduvad hinnale. Kui palju teie hinnangul kaotab Prisma Peremarket Lidli tulekuga?
    Vaatame, mis juhtub siis, kui Lidl tuleb. Väga huvitav, et turule tuleb veel üks jaemüüja, see on klientidele väga hea uudis. Ma ausalt juba ootan Lidli tulekut, sest see paneb meid proovile. 
    Praegu on siiski veel väga raske öelda, millised muutused turul toimuvad või kuidas Lidlil oma kontseptsiooniga Eestis minema hakkab. Me ei saa võrrelda ennast Leedu ja Soome Lidli hindadega, sest Eesti ostuvõimekus ja maksud on erinevad. See lihtsalt ei ole võrreldav. Prisma jaoks on väga tähtis pakkuda klientidele parimat hinda ning olla turul hinnaliider. Me jälgime hoolikalt, mis suunas turg liigub ja mis on meie klientide ootused.

    Prisma Peremarketi eelmine tegevdirektor Janne Lihavainen suundus emafirma SOK kontserni arendusdirektoriks. Juba maikuust on tema asemel ametis Jussi Nummelin, kel on pikk kogemus Lidli ketist, kus ta juhtis viimastel aastatel Lidl Leedu organisatsiooni.

    Kümme aastat Prisma tegevdirektor olnud Lihavainen asub SOK kontserni arendusdirektoriks ning tema vastutusvaldkonda kuuluvad SOK hüper-, supermarketid, lähipoed, teenindusjaamad, kaubamajad, hotellid ning restoranid.

    Prisma oli üks väheseid jaekette, kelle eelmise aasta müügitulu vähenes aasta varasemaga võrreldes. Millest see oli tingitud?
    Eelmisel aastal oli meil palju väljakutseid. Me vahetasime välja oma tarkvarasüsteeme eesmärgiga oma äritegevust arendada ja tunnistame, et tarkvara käivitamise järel tekkinud väljakutsed on mõjutanud ka meie tulemusi.
    Kui suurt käibe kasvu sel aastal ootate?
    Töötame selle nimel, et oma turuosa kasvatada. Uue inimesena vaatan muidugi läbi mitmeid protsesse, mida saame veelgi oma klientide ja töötajate huvides arendada.
    Kokkuvõttes ootan sellelt aastalt väikest kasvu. Praegu on üle poole aasta möödas ning mitmed asjad, mida tahaks kindlasti sellel aastal ära teha, veel ees. Mitmed protsessid tuleb läbi käia ja kulud üle vaadata, et olla veelgi efektiivsem. Jälgime, kuidas turuolukord muutub ja selle põhjal muudame ja arendame oma tegevust.
    Prisma uus juht Jussi Nummelin.Foto: Andras Kralla
    Prisma alustas toidukauba kojukannet koostöös DPDga. Kui suure turuosa te seal loodate saada? Kuidas kliendid on selle vastu võtnud? 
    Algus on olnud väga hea. Teame, et kliendid on oodanud seda teenust juba väga kaua. Kui meie püsikliendid kasutasid varem kaubale järeletulemise teenust, siis nüüd on nad valinud kojuveoteenuse. Tahame näha, kuidas kojuvedu Tallinnas õnnestub, ja seejärel vaatame, kuidas projektiga jätkame, kas laieneme ka Tartusse.
     
    Kuidas on kliendid võtnud vastu iseteeninduskassad, kuidas mõjutab Prismat Läti turult taandumine jpm saab lugeda Äripäeva teemaveebist kaubandus.ee.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Novira Capitalil sai Riias valmis ärikvartal
Eesti kinnisvaraarendaja Novira Capital ja Leedu investeerimisfondi Evernord Real Estate Fund III koostöös valmis Riia kesklinnas 70 miljonit eurot maksma läinud ärikvartal Novira Plaza.
Eesti kinnisvaraarendaja Novira Capital ja Leedu investeerimisfondi Evernord Real Estate Fund III koostöös valmis Riia kesklinnas 70 miljonit eurot maksma läinud ärikvartal Novira Plaza.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.