Aseri naftasadama plaan võtab uut kuju
OÜ Aseri Sadam on valmis jätkama kunagi pooleli jäänud Aseri sadama ehitamist, alustades neljast kaikohast, mis läheksid maksma 50 miljonit eurot, kirjutab Põhjarannik.
OÜ Aseri Sadam, mille juhatusse kuulub vandeadvokaat Küllike Namm, on omandanud Aseris kaks mereäärset kinnistut, mis piirnevad valitsuse poolt 2001. aastal kinnitatud akvatooriumi piiridega. Tegemist on alaga, kus 1999. aastal hakkas Oleg Ljadovile kuulunud AS Kalotex ehitama sadamat, millest pidi saama Baltimaade moodsaim naftasadam, kirjutab Põhjarannik.
Ljadovil jäi 2001. aastal valmima pidanud sadama ehitus pooleli ja pärast mitut omanikuvahetust on aastast 2012 sadama projekt OÜ Aseri Sadam käes. OÜ Aseri Sadam volitatud esindaja Gaido Kentem tõdes, et ettevõte on sadamaala arendaja ning nende eesmärk on leida investor ja tema abiga sadam välja ehitada. Sadamat opereerima ettevõte ise ei hakka.
“Meil oli ühe investoriga juba eelkokkulepe olemas, kuid siis jäid asjad soiku: Ukrainas puhkenud kriis 2014. aasta kevadel külmutas meie plaani,” rääkis Kentem. Nüüd on silmapiiril uus, Euroopa Liidus tegutsev investor, kes on valmis sadamaalasse panustama tingimusel, et leitakse kaubad ja ettevõtted, kes on nõus sadama teenuseid kasutama.
Asjad aga ei suju nii kiiresti kui tahaks, tunnistas Kentem. “Mina näen siin tahtlikku venitamist,” ütles Kentem, kes on ka varem kritiseerinud vallavalitsuse asjaajamist, mis muudab ettevõtluse arendamise Aseris keeruliseks. Mis täpsemalt toimub, loe pikemalt ajalehest Põhjarannik.
Naftasadama plaan kukkus omal ajal läbi
Äripäev vahendas 2000. aastal, kuidas AS Kalotex on asunud tegema ettevalmistustöid, et aasta pärast saata rajatavast Aseri sadamast teele esimene naftatanker, 3-5 aasta pärast pidanuks sadam pakkuma konkurentsi Tallinna sadamale. Sadamat rajava ASi Kalotex juhatuse esimees Oleg Ljadov ütles siis, et 2001. aasta juuli lõpus peaks sadamast väljuma esimene naftasaadusi vedav laev, mis võib kaaluda kuni 30 000 tonni. Plaani kohaselt Tallinna sadama järel suuruselt teise Eesti kaubasadama kaubakäive oleks ulatunud 7,5 miljoni tonnini aastas, naftatoodete kõrval saaks sadama kaudu vedada keemiatooteid, väetisi, metalli, metsa ja konteinerkaupu.
2012. aastal mõistis Harju maakohus Oleg Ljadovi mitme tuntud ärimehega seotud palgamõrvalavastamise osalemises süüdi ja karistas teda tingimisi vangistusega.
Oleg Ljadov lahkus haiguse tagajärjel 2013. aastal 58aastasena.