80ndates vennad sööstavad kinnisvaraärisse

Vennad Nirgid on pensionärid – Tavi Nirk elab Laagris, Valde Nirk Viimsis, nende vahel laiub Tallinn. Tavi on elupõline tehnikaülikooli professor ning tehnikateadlane autode-traktorite ja liiklusõnnetuste alal, Valde on olnud aga vabatahtliku tuletõrjeühingu esimees. Tavil on neli aastat vähem turjal kui Valdel ning ka tervis on tal pisut parem, mistõttu on just Tavi vendade ühise ettevõtmise eestvedaja. Valimistelgi kandideeris ta Keskerakonna nimekirjas Saue vallavolikokku, kogudes 15 häält.

Just Saue ja Saku vallaga on Nirgid olnud elu aeg seotud. Toonases Pääsküla külas, tänapäevases moodsas Laagri asumis oli nende kodu – Käspre talu. Isa Alfred Nirk oli esimese vabariigi ajal advokaat ja kohtuvalitsuse juhataja, küüditati Siberisse ja ülejäänud pere kupatati talust välja.

Isalt päritud maad ongi Nirgid taasiseseisvumise järel enda valdusse tagasi saanud ning plaanivad nendele nüüd elamurajooni, kui vaid saaks Saue vallaga kaubale. Ostjadki oleks neil juba olemas – suures osas kõik enda sugukondlased, kel selle piirkonnaga oma side. Pärast pikki läbirääkimisi vallaga on neil küpsenud plaan rajada krundid, kuhu saab ehitada neli boksi ridaelamuid ja 18 üksikmaja.

Idee kinnisvara arendama hakata sai tõuke Sakust, kuhu Nirkide kahe valla piiril paiknevad maad ulatuvad. 2012. aastal võttis Saku vald Tavi Nirgiga ühendust ja tahtis teda trahvida, kuna tema maale oli kogunenud prügihunnik. Nirk teatas vallale, et ta ei saa ju püssiga peale passida, et keegi tema maale prügi ei tooks. Vald aga pakkus, et tehku Nirk siis oma maatükile asustus peale. „Nemad läksid seal kohe hasarti. Öeldi, et hakake kohe pihta. Muidu mõtlesime, et me oleme juba piisavalt vanad, küll meie järgmised põlved tegelevad sellega. Aga siis mõtlesime ümber,“ rääkis ta.

Tavi Nirk võttis ideest kinni ja läks venna Valde juurde jutule. Kuna Saku vallas asuvale 1,6 hektari suurusele Karksi kinnistule polnud muud juurdepääsuteed kui läbi Nirkide endi maade – Käspre (2,75 ha) ja Limberi (1,6 ha) kinnistu Saue vallas, tuli vend pardale saada. Tavi tegi temaga servituudi lepingu juhuks, kui Valde ei taha ise ettevõtmises kaasa lüüa.

Valde aga tuli Taviga samasse paati tingimusel, et Tavi võtab suurema asjaajamise ja vallas käimise enda kanda. Talle aga meeldis mõte maatüki arendamisest, sest pärandmaana saavad nad seda teha tulumaksuvabalt. Muidu peavad kogu aeg tühja niitma. Lapsed on ka nõnda hõivatud, et nemad kinnisvaraäriga praegu tegeleda ei jõuaks.

Nirgid hakkasid otsast pihta: Sakus müüsid ühe maatüki maaklerile maha – said raha. Selle eest murdsid oma maast läbi ehk rajasid esialgse tee ligipääsuks, vedasid elektri. Vahepeal jõudis vabatahtlik külaselts juba prügi ka ära koristada.

Tavi Nirgi Saku valda ulatuvat kinnistut läbib aga Peeter I nimelise Tallinna kaitsevööndi tunnel, nii et ehitamiseks jääb seal vaid väike riba maad. Napilt mahuks üks maja ära, kui hästi paigutada. Liiatigi pole sinna ühtegi juurdepääsuteed. Siis tulidki mängu juba Nirkide Saue maad, millega Saku riba piirneb.

Eelmisel sügisel läks Tavi Nirk Saue vallavalitsusse. Tema sõnul on nende Saue vallas Laagris Seljaku tänava äärde ulatuvad kinnistud veel piirkonna viimane planeeringuta maatükk. „Muidu hakatakse meid veel kiusama, kui me sellega midagi ei tee. Kõrvalkinnistul hakkasid sugulased tegutsema, mul polnud endal algul erilist pürgimust. Mõtlesin, et see võtab aega ja on keeruline. Käis ka neid, kes tahtsid maad niisama odavalt ära osta. Meie vanim vend Uno (88) müüski oma maa kümmekonna aasta eest maha. Sel maal pole niikaua erilist väärtust, kui pole detailplaneeringut peal,“ rääkis ta.

Nirkide sõnul sõitsid praegugi üsna korralikult säilinud tunnelites tsaariajal rongid. Varjend number 2 asub nende planeeringuala ääres, selle sein on Tavi Nirgi sõnul neli meetrit betooni. Tallinna pommitamise ajal evakueerus sinna kogu küla. Tunnelid läbivad praegu vendade kinnistuid, piirates seal ehitustegevust – muinsuskaitse amet ei luba ehitada tunneli teljest 10 meetri raadiusesse, keskkonnaamet aga tunnelites elavate nahkhiirte kaitseks 20 meetri lähedusse. Sellest pole Nirkide sõnul viga – sinna planeerivad nad haljasalad.

Nirgid ei söanda veel unistada, millal võiks esimene maja praegusele tühermaale kerkima hakata ja kui palju maatükkide elamumaaks väljaarendamine neile maksma minna võiks. Esialgsed investeeringud suudavad nad ise teha ja kui juba maa kruntideks jagatud, loodavad edasist rahastada kruntide müügiga.

„Projektid oleme suutelised välja maksma, eks teedeehituseks tuleb ilmselt koopereeruda mingite tegelike arendajatega. Samas saame teede ja trasside rajamise katta kolme-nelja elamukrundi mahamüümisega,“ loetles Tavi Nirk. „Iseküsimus on see, kas elupäevi jätkub,“ lisas Valde Nirk.

Nirgid esitasid Saue vallavalitsusele oma maadele detailplaneeringu algatamise taotluse mullu septembris ja Tavi Nirgi sõnul hakkas vald asjaajamisega kohe venitama, mistõttu pole kehtivat detailplaneeringut senimaani.

Küsimusele, kas Saue vallale on meeltmööda, et viimane planeeringuta tühermaa Laagri asumis kruntideks jagataks ja välja ehitataks, vastas Saue vallavanem Andres Laisk (IRL): „Meil ei käi asjad nii, et midagi meeldib või ei meeldi. Meil käivad asjad nii, nagu üldplaneeringus kirjas on.“

Laisk ei tõtta Nirke kõvadeks kinnisvaraarendajateks nimetama, märkides ära, et tegemist on kõigest tagastatud maadega ja et nad on varemgi vallale peavalu valmistanud.

„Muidugi võtab asjaajamine vallaga aega, sest nemad tahavad kõik raha oma taskusse panna, aga meil ei ole kombeks niimoodi. Nemad tahavad ehitada maksimaalse kasumlikkusega, aga meil on teatud sotsiaalsed kohustused, mida nad pole nõus aktsepteerima,“ rääkis Laisk, kes tõi ka äsjastel valimistel Saue valimisliidus „Koostöö - Meie vald" kohaliku suurima häältesaagi.

Peamiseks tüliõunaks Saue valla ja Nirkide vahel on saanud 25 meetri laiune maa-ala Seljaku tänava ääres Laagris, mida vald nõuab Nirkidelt tasuta endale. Laisk ütles, et 25meetrine riba Seljaku tänava ääres on mõeldud rohealaks, et Nirgid päris vastu teeserva maju ei ehitaks.

„Meie arvates tuleks sinna jätta haljasala, et inimesed ei elaks päris suure tee ääres. See on kasvava koormusega tee ja teisel pool on juba majad vastas,“ lausus Laisk.

Tavi Nirk aga ei kavatsegi enda sõnul kogu maad pungil täis ehitada ega maju vastu teeserva suruda, aga maa tasuta vallale andmiseks ei näe ta mingit põhjust, liiatigi veel 25 meetri laiust tükki. Nirk kahtlustab, et äkki müüb vald tasuta saadud maa ise mõne aasta pärast maha ja sinna kerkivad ikkagi elamud. Haljasalad aga on Nirkidel enda kinnitusel arendusele juba niigi plaanitud – sinna, kus on maa sees tunnelid.

Varem tõi Laisk Nirkidele argumendiks ka kõnniteed, mis tuleks Seljaku tänava äärde nende maatüki äärde ehitada ja sellekski on vallal maad vaja. Vald tegi suvel aga kõnnitee valmis, Nirgi kinnistu äärest teeb tee väikse jõnksu, et see tema maale ei tungiks. „Kõnnitee pidid nemad oma raha eest ehitama, aga kuna me ei saanud nendega kaubale, siis pidi vald selle ise ära ehitama,“ sõnas Laisk.

Nirk aga on seisukohal, et 25 meetrit maad tasuta ära anda on ilmselgelt liiga palju ja kõnniteeks võinuks ta 5 meetrit anda isegi tasuta, kui vald nii palju ei venitaks, aga muidu kas või sümboolse tasu eest. Laisk jälle leiab, et see poleks aus teiste arendajate suhtes, kes on maa vallale tasuta ära andnud. Ta toob eeskujuks teisel pool Laagrit asuva Veskimöldre arenduse, kus vallale võõrandati tasuta terveid hektareid maad.

„Tegime neile mõistliku pakkumise, olime valmis keskosas neil selle võrra asustust tihendama, et nad jätaksid tee äärde vaba maad, aga nad polnud sellega nõus. See on avaliku huvi ja ahnuse kokkupõrge,“ sõnas Laisk.