Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tulevikuvisioon: mis tuleb pärast nutitelefone?

    Apple HomePodFoto: EPA

    Maailm muutub ning järjest enam hakkab kõik olema seotud sinu häälega, kirjutab portaali Inc tehnoloogiatoimetaja John Brandon.

    Järgnevalt avaldame John Brandoni arvamusartikli nutitelefonidest ja häälrobotitest:
    Minu kodus on igal pool häälerobotid. Köögis kasutan Google Home kõlarit, millelt saan küsida retseptide ja ilma kohta. Kontoris on mul Amazon Echo, mis on ühendatud stereosüsteemiga. Sellega ma kontrollin oma muusikakogu häälega. Sa võid mõelda, et sellest piisab, aga minu elutoas on ka Echo Dot ning üks on veel ka ülakorrusel. Autos räägin ma pidevalt Siri ja Google Assistantiga.
    Kus see lõpuks läbi saab? Või mis on veel tähtsam – millal see läbi saab?
    Nutitelefone ei lähe enam vaja
    Prognoosin, et 2025. aastaks on häälrobotid nii levinud, nii võimsad ja kasulikud, et nutitelefone meil enam vaja ei lähe.
    Proovin oma ennustust tõestada. Põhimõtteliselt näen tulevikumaailma sellisena, kus häälrobotid saavad meie häälest aru, ükskõik kuhu me läheme. Nad saavad meist aru kodus, autos, kontoris ja liikudes. Isegi veidrates kohtades, näiteks lennujaamas, räägime me kõrvaklappidega. Kusjuures käekellaga me rääkima ei hakka. Kõrvaklappe kasutame ka selleks, et helistada, aga rakendusi me ei kasuta. Kui tahame vaadata näiteks filmi, siis kasutame suuremat ekraani, näiteks tahvelarvutit (tõenäoliselt painduva ekraaniga, mida saab kokku voltida). Nutitelefoni me selleks enam ei kasuta.
    Apple hakkab üldse teistsuguseid seadmeid tootma. Sama teevad Samsung ja Google. Seadmed muutuvad ja need on järjest rohkem peidetud ja anonüümsed – neid ehitatakse seintesse, sõidukitesse ja töölaudadesse. Arvuti jääb muidugi alles. Me kasutame seda töötamiseks ka järgmisel kümnendil, aga on võimalus, et ka seda hakatakse laua sisse ehitama.
    Tehisintellekt areneb tohutu kiirusega
    Suurem osa nendest ennustustest põhinevad sellel, kui kiiresti tehisintellekt areneb. Nimetage kas või üks rakendus, mida te iga päev kasutate – häälrobot nagu Alexa võib selle vabalt asendada.
    Mina kasutan rakendust nimega Bandsintown, mis näitab, kus ja millal toimuvad kohalikud kontserdid. Häälrobotid Siri ja Alexa võivad selle informatsiooni mulle vabalt hankida. Sotsiaalmeedias postitan Twitterisse, aga ma saaksin seda ka robotile dikteerida. Isegi parem – robot võib minu tegevusi jälgida, proovida aru saada, mida ma teen ja mida ütlen. Nii võib robot võimalikud Twitteri-postitused juba ette pakkuda. Ilmaraportid, aktsiaturgude kokkuvõtted – kõigi nendega saab häälrobot hakkama.
    Mis saab aga rakendustest, mida ei saa häälrobotiga asendada – näiteks pilditöötlus või mängud? Nende tegevuste puhul on suur ekraan niikuinii parem valik. Mängimine on lõõgastav tegevus, kus me lülitame ennast välja, sama on filmidega. Pilditöötlust on kõige parem teha aga sülearvutis. Põhimõte on selles, et nutitelefonid kaotavad oma võimu ning häälrobotid võtavad nende positsiooni üle.
    Häälrobot parem kui rakendus
    Mõni aasta tagasi sain aru, et need robotid töötavad paremini kui rakendused. GPSi varastel päevadel oli tegemist visuaalse kasutuskogemusega. Trükkisid sisse aadressi, vaatasid autos olevat ekraani ning kuulasid samal ajal juhtnööre. Järsku muutus minu jaoks midagi radikaalselt. Ma lõpetasin ekraanile vaatamise. Lõpetasin igasuguste ekraanide kasutamise. Häälrobot viib mind väga lihtsalt kohale. Palju turvalisem on kuulata ja sõita. Visuaalsed segajad muudavad asja keerulisemaks, tüütumaks ning kohmakaks.
    Sama paradigma muutus toimub ka ilma, märkmete tegemise või uudiste lugemisega seotud rakenduste puhul. Vaatan ilmaprognoosi rakendusest või veebist ühe korra kuus. Miks? Sest ma kuulan hoopis Alexa detailset ilmaprognoosi. Ma ei pea midagi trükkima, midagi vaatama või fookust muutma. Hiljuti olen hakanud ka tekstisõnumeid häälrobotile dikteerima. Kasutan rakendusi aina vähem.
    Paljud kasutavad iga päev samu rakendusi ja jälgivad sama informatsiooni. Seda saaks teha aga ka tehisintellekt. On olukordi, kus sa ei saa robotiga rääkida, aga olgem ausad – need on situatsioonid, kus on parem keskenduda oma ümber olevatele inimestele, näiteks restoranis või kokkusaamisel. Kõrvaklapid muutuvad meie telefoniks, suuremad ekraanid pakuvad meile meelelahutust ning sülearvuti aitab produktiivselt tööd teha. Ülejäänu jaoks kasutame me häälroboteid.
    Nutitelefonid muutuvad lõpuks ajaloo reliikviaks.
  • Hetkel kuum
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Esmaspäev tõi USA aktsiaturule tõusu: kõik sektorid lõpetasid rohelises
Kõik suured USA aktsiaindeksid lõpetasid päeva tõusuga, kuld, hõbe ja toornafta langusega. Teslal on oodata seitsme aasta halvimat kvartali aruannet.
Kõik suured USA aktsiaindeksid lõpetasid päeva tõusuga, kuld, hõbe ja toornafta langusega. Teslal on oodata seitsme aasta halvimat kvartali aruannet.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Katre Kõvask: konkurents on karm, tegutseme kaugemate turgude nimel
Paar kuud tagasi tootmist alustanud kaerajoogi tootja YOOK vaatab aktiivselt kaugemate turgude suunas.
Paar kuud tagasi tootmist alustanud kaerajoogi tootja YOOK vaatab aktiivselt kaugemate turgude suunas.