Kuumava Põhjala oht pole liialt tõusnud

„Väga materiaalset muutust ei ole,“ ütles Eesti Panga president Ardo Hansson vastuseks küsimusele, kas aasta alguse või eelmise aasta sügise tasemega võrreldes on Põhjamaade risk oluliselt muutunud.

Nimelt tasakaalustavad teineteist kaks olulist tegurit. Ühest küljest on laenukasv ikka kõrge ning kinnisvarahinnad jätkavad tõusu. Samas saavad ametivõimud nii Rootsis kui laiemalt Põhjamaades aru, et majanduses võib olla probleeme ning on astunud vastusamme, et turgu veidi maha jahutada.

„Ühest küljest riskid kasvavad, aga teiselt poolt on ette võetud vastumeetmed. Nende kahe aspekti koosmõjul on risk stabiilne,“ rääkis Hansson.

Lühiajalises pildis on näha, et Rootsis kinnisvarahinnad enam väga kiiresti ei tõuse või on täiesti pidama jäänud. „Vaatame, kas see on ajutine trend, mille taga on mingid muud tegurid, või on see uus reaalsus,“ oli Hansson ettevaatlik. „Kui see on uus reaalsus ja hinnakasv on nullilähedane, siis see oleks finantsstabiilsuse seisukohast väga hea,“ tõdes ta.

Eelmisel nädalal rääkis ka SEB Grupi ökonomist Daniel Bergvall Äripäevale, et kõige parem oleks küll see, kui hinnad liiguksid külgsuunas. Samas oleks tema arvates ka pisike eluasemete hinnalangus majandusele tervislik ning seda oleks kerge hallata, kusjuures majandusele laiemalt jääks mõju üsna tagasihoidlikuks.

Hanssoni sõnul jääks mõõduka hinnalanguse puhul mõju ka Eesti majandusele ilmselt üsna tagasihoidlikuks, ehkki oleks siiski olemas. Kuna Rootsi majandus jahtuks veidi, kahaneks Eesti eksport sinna pisut. Samal ajal muutuks rahahind Rootsi pankadele veidi kallimaks.

Eesti Panga ökonomist Mari Tamm ütles, et põhiline risk ongi järsk langus, kuna sellel oleks eriti tugev mõju just Rootsi kodumajapidamistele. „Nende võlakoormus on kõrge ja kinnisvarahindade suur langus võib ehmatada, nii et nad tõmbavad oma kulutusi kokku, mis omakorda mõjutab kogu majandust,“ rääkis ta.

Teisest küljest ohustaks äkklangus ka pankade finantseerimist, kuna Põhjala suurte krediidiasutuste rahastusest umbes pool on turupõhine. Sellest omakorda on suur osa aga välisinvestorite käes, kes reageerivad uudistele väga kiiresti.

„Nõudlus Rootsi pankade võlakirjade järgi võib langeda ning nende juurdepääs rahastamisele ja selle hind oluliselt halveneda,“ tõi Tamm välja riskistsenaariumi juhuks, kui eluasemehinnad järsult langema peaksid. See aga tooks häda kaasa ka Eesti tütarpankadele.

Ehkki siinsete pankade rahastamine emapankadest on palju väiksem kui eelmise kriisi ajal, on see ikkagi märkimisväärne. Kui Põhjala emapankadel on likviidsusprobleeme, tähendab aga see niisiis ka automaatselt, et Eesti ettevõtete ja majapidamiste rahastamine väheneb, kuna likviidsust lihtsalt pole enam jagada.

Laiemat pilti vaadates tuleb siiski meeles hoida, et eriti Euroopa kontekstis on Põhjamaade pankade seis väga hea. Sealsed krediidiasutused on tugevad, kuluefektiivsed ning kasumlikud ja nende kapitaliseeritus on kõrge. Kulud on kontrolli all ja halbade laenude osakaal väike. „Kui mõnes piirkonnas on probleeme kasumlikkusega, siis Põhjamaades ei ole,“ rääkis Hansson. Isegi kui olukord halveneb, on algpositsioon väga tugev.

Põhjala-ekspordil kõrge lisandväärtus

Kui riskid peaksid realiseeruma ja Põhjalas midagi tõsist juhtuma, võib Eesti eksport saada tõsise tagasilöögi. Näiteks Venemaa ulatuslik majanduslangus Eesti majandust ülemäära palju ei mõjutanud, kuna hoolimata suurest, kuni 10 protsendini SKPst ulatunud ekspordimahust veeti Venemaale palju selliseid kaupu, kus Eesti tegelik lisandväärtuse osa on väike.

Põhjamaade puhul on aga olukord hoopis vastupidine ning lisandväärtuse osakaal väga suur, tõdes Hansson. Näiteks kohalikku toorainet kasutavate puitmajade puhul on Eesti lisandväärtust kaubas sees koguni saja protsendi jagu. Sellistes Põhjamaade poole suunatud harudes annaks sealse turu langus kindlasti tugevalt tunda.

Seejuures on haruspetsiifiliste šokkide vastu end ka väga raske kaitsta. „Kui oled ettevõtja, kes sellises sektoris toimetab, siis on ilmselt lihtsalt veidi rohkem puhvreid vaja,“ hindas Eesti Panga president. Ära tuleb kalibreerida enda rahastamise struktuur ning omavahendite osakaal. „Kui sõltud palju võõrvahenditest ja tuleb tagasilöök, siis on kiire lõpp,“ märkis Hansson.