Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuumava Põhjala oht pole liialt tõusnud

    Eesti Panga president Ardo HanssonFoto: Raul Mee

    Põhjamaade kuumast kinnisvaraturust tulev oht Eesti finantsstabiilsusele pole aasta algusega võrreldes eriti kasvanud, kuna tõusvaid riske tasakaalustavad ülekuumenemisele vastu astuvad regulaatorid.

    „Väga materiaalset muutust ei ole,“ ütles Eesti Panga president Ardo Hansson vastuseks küsimusele, kas aasta alguse või eelmise aasta sügise tasemega võrreldes on Põhjamaade risk oluliselt muutunud.
    Nimelt tasakaalustavad teineteist kaks olulist tegurit. Ühest küljest on laenukasv ikka kõrge ning kinnisvarahinnad jätkavad tõusu. Samas saavad ametivõimud nii Rootsis kui laiemalt Põhjamaades aru, et majanduses võib olla probleeme ning on astunud vastusamme, et turgu veidi maha jahutada.
    „Ühest küljest riskid kasvavad, aga teiselt poolt on ette võetud vastumeetmed. Nende kahe aspekti koosmõjul on risk stabiilne,“ rääkis Hansson.
    Lühiajalises pildis on näha, et Rootsis kinnisvarahinnad enam väga kiiresti ei tõuse või on täiesti pidama jäänud. „Vaatame, kas see on ajutine trend, mille taga on mingid muud tegurid, või on see uus reaalsus,“ oli Hansson ettevaatlik. „Kui see on uus reaalsus ja hinnakasv on nullilähedane, siis see oleks finantsstabiilsuse seisukohast väga hea,“ tõdes ta.
    Hanssoni sõnul jääks mõõduka hinnalanguse puhul mõju ka Eesti majandusele ilmselt üsna tagasihoidlikuks, ehkki oleks siiski olemas. Kuna Rootsi majandus jahtuks veidi, kahaneks Eesti eksport sinna pisut. Samal ajal muutuks rahahind Rootsi pankadele veidi kallimaks.
    Eesti Panga ökonomist Mari Tamm ütles, et põhiline risk ongi järsk langus, kuna sellel oleks eriti tugev mõju just Rootsi kodumajapidamistele. „Nende võlakoormus on kõrge ja kinnisvarahindade suur langus võib ehmatada, nii et nad tõmbavad oma kulutusi kokku, mis omakorda mõjutab kogu majandust,“ rääkis ta.
    Teisest küljest ohustaks äkklangus ka pankade finantseerimist, kuna Põhjala suurte krediidiasutuste rahastusest umbes pool on turupõhine. Sellest omakorda on suur osa aga välisinvestorite käes, kes reageerivad uudistele väga kiiresti.
    „Nõudlus Rootsi pankade võlakirjade järgi võib langeda ning nende juurdepääs rahastamisele ja selle hind oluliselt halveneda,“ tõi Tamm välja riskistsenaariumi juhuks, kui eluasemehinnad järsult langema peaksid. See aga tooks häda kaasa ka Eesti tütarpankadele.
    Ehkki siinsete pankade rahastamine emapankadest on palju väiksem kui eelmise kriisi ajal, on see ikkagi märkimisväärne. Kui Põhjala emapankadel on likviidsusprobleeme, tähendab aga see niisiis ka automaatselt, et Eesti ettevõtete ja majapidamiste rahastamine väheneb, kuna likviidsust lihtsalt pole enam jagada.
    Laiemat pilti vaadates tuleb siiski meeles hoida, et eriti Euroopa kontekstis on Põhjamaade pankade seis väga hea. Sealsed krediidiasutused on tugevad, kuluefektiivsed ning kasumlikud ja nende kapitaliseeritus on kõrge. Kulud on kontrolli all ja halbade laenude osakaal väike. „Kui mõnes piirkonnas on probleeme kasumlikkusega, siis Põhjamaades ei ole,“ rääkis Hansson. Isegi kui olukord halveneb, on algpositsioon väga tugev.
    Põhjala-ekspordil kõrge lisandväärtus
    Kui riskid peaksid realiseeruma ja Põhjalas midagi tõsist juhtuma, võib Eesti eksport saada tõsise tagasilöögi. Näiteks Venemaa ulatuslik majanduslangus Eesti majandust ülemäära palju ei mõjutanud, kuna hoolimata suurest, kuni 10 protsendini SKPst ulatunud ekspordimahust veeti Venemaale palju selliseid kaupu, kus Eesti tegelik lisandväärtuse osa on väike.
    Põhjamaade puhul on aga olukord hoopis vastupidine ning lisandväärtuse osakaal väga suur, tõdes Hansson. Näiteks kohalikku toorainet kasutavate puitmajade puhul on Eesti lisandväärtust kaubas sees koguni saja protsendi jagu. Sellistes Põhjamaade poole suunatud harudes annaks sealse turu langus kindlasti tugevalt tunda.
    Seejuures on haruspetsiifiliste šokkide vastu end ka väga raske kaitsta. „Kui oled ettevõtja, kes sellises sektoris toimetab, siis on ilmselt lihtsalt veidi rohkem puhvreid vaja,“ hindas Eesti Panga president. Ära tuleb kalibreerida enda rahastamise struktuur ning omavahendite osakaal. „Kui sõltud palju võõrvahenditest ja tuleb tagasilöök, siis on kiire lõpp,“ märkis Hansson.
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Leedu külmkapitootja otsustas börsilt lahkuda
Leedu külmkapitootja Snaige aktsionärid otsustasid aktsia denoteerida, teatas Balti lisanimekirjas noteeritud ettevõte täna börsile.
Leedu külmkapitootja Snaige aktsionärid otsustasid aktsia denoteerida, teatas Balti lisanimekirjas noteeritud ettevõte täna börsile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht „Kuumal toolil“: kes loodavad kiiret taastumist, peavad pettuma
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Palgastatistika: pakkumised kasvasid 13%
Töökuulutustes pakutav keskmine brutopalga vahemik oli esimeses kvartalis 1660–2244 eurot. See on 13% rohkem kui 2023. aastal samal ajal, näitab tööportaali CVKeskus.ee statistika.
Töökuulutustes pakutav keskmine brutopalga vahemik oli esimeses kvartalis 1660–2244 eurot. See on 13% rohkem kui 2023. aastal samal ajal, näitab tööportaali CVKeskus.ee statistika.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.