Alkoholiaktsiisi tõusule pandi pidurit

"Otsustasime valitsuses, et veebruaris realiseerub aktsiisitõus pooles mahus, välja arvatud veiniaktsiis, mis tõuseb kavandatult 20 protsenti," ütles rahandusminister Toomas Tõniste, kelle kinnitusel oli otsus valitsuses konsensuslik. "Olid eri arusaamad, aga lõpuks ma usun, et see on samm õiges suunas," ütles Tõniste.

 

"Eesmärgiks oli vältida riske maksulaekumise vähenemisel, soovime anda majandusele signaali, et me järgime olukorda ja vajadusel korrigeerime tehtud plaane. Ühtepidi tahame vähendada maksuraha väljavoolamist lõunapiiril ning teisalt ei taha ka, et põhjapiiril Soome turistide osakaal väheneks," rääkis Tõniste.

 

Eeldatav mõju eelarvele on 10 miljonit eurot, mis loodetakse katta riigiettevõtete 2017. aasta majandustulemustest võimaldatavatest parematest dividendidest, rääkis minister, kelle sõnul see täpsustatakse veel paari lähima päeva jooksul rahandusministeeriumis üle.

 

Veebruaris tõuseb õlu ja siidri aktsiis 9 protsendi võrra ja kange alkoholi aktsiis 5 protsendi võrra.

 

Koos veebruariks planeeritud aktsiisitõusudega oodati riigieelarvesse tuleval aastal algselt alkoholiaktsiiside näol 341 miljonit eurot. Kava alkoholiaktsiisi, eriti lahja alkoholi aktsiise ennaktempos tõsta on algusest peale leidnud õlletootjate vihast vastulobi. Aktsiisilaekumiste võimalikust vähenemisest piirikaubanduse kasvu ja turistide alkoostude vähenemise tõttu on räägitud samuti kuid. Viimases koalitsioonileppes suuresti IRL-i tulumaksureformi kulude katteks mõeldud aktsiisitõus pani lõpuks kahtlema ka IRL-i enda ning eelmisel nädalal tulid lõpuks signaalid, et IRL-i kuuluv rahandusminister Tõniste kaalub aktsiisitõusu vähendamist või isegi ära jätmist. Alkoholiaktsiisi tõstmine on olnud mitme viimase valitsuse meelisviis maksutulude tõstmiseks riigieelarves. Reformierakonna juhitud valitsus tõstis 2015. aastal alkoholiaktsiisi juba mitme-aastase "maksuredeliga" ette. Sügisel moodustatud uus võimuliit otsustas aga alkoholiaktsiisi tänavu juulis ja 2018. aasta veebruaris plaanitust kiiremini tõsta, aktsiisimäärade 88 protsendilise tõusu tõttu viis õiguskantsler tõstmiskava isegi riigikohtusse, kuid seal võimalikku õiguspärast ootust ei tuvastatud.