Uudised
Märt Belkin
23. november 2017 kell 3:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Jäik seadus ajas VKG konkurendilt põlevkivi ostma

Põlevkivi.Foto: Andras Kralla

Viru Keemia Grupp (VKG) soetas konkurendilt juurde 400 000 tonni põlevkivi kaevandamisõiguse, et firma saaks tehased täisvõimsusel huugama panna. Teise ettevõtte juurde tuli minna seetõttu, et riik ei luba aasta ette tehtud plaane hiljem ümber vaadata.

VKG sõlmis Alexela Gruppi kuuluva Kiviõli Keemiatööstusega põlevkivi kaevandamise aastamäära osa võõrandamislepingu tegelikult juba maikuus. Lepingu alusel esitas energiafirma keskkonnaministeeriumile kinnitamiseks määrade muutmise taotluse, mis eelmisel nädalal heaks kiideti.

„Olemasolevate tootmisüksuste üleskoormatuna hoidmiseks soovisime lisaks meile eraldatud aastasele kaevemäärale kasutada ka tagantjärgi kaevandamise võimalust,“ selgitas põlevkivist kütteõli tootmisega tegeleva VKG suhtekorraldusjuht Irina Bojenko tehingu tagamaid.

Tagantjärgi kaevandamine sai võimalikuks kaks aastat tagasi jõustunud seadusemuudatusega, mis nägi ette, et kaevandamise aastamäärast – 20 miljonit tonni kogu Eesti peale kokku – kaevandamata jäänud koguseid tohib veel seitsme aasta jooksul tagantjärele kaevata.

Näiteks tunamullu kaevati välja vaid 15 miljonit tonni, mullu ülimadalate energiahindade tingimustes 12,7 miljoit tonni. Et minevikus kaevamata jäänu ära kaevata, tuleb keskkonnaametile esitada septembri alguseks taotlus selle kohta, kui palju põlevkivi maapõuest lisaks välja tuua tahetakse.

„Kahjuks ei luba kehtiv tagantjärgi kaevandamise mahu taotlemise süsteem põlevkiviettevõtetel vajaduse korral täiendava mahu saamiseks esitada rohkem kui üks taotlus aastas,“ märkis Bojenko. Nimelt esitas VKG eelmise aasta augustis taotluse täiendava ressursi saamiseks 2017. aastaks, nagu seadus ette näeb.

Ettevaatlikkusest tehti taotlus aga üsna väikesele kogusele. „Tol hetkel valitsenud turuolukord ei tõotanud kiiret tõusu, seetõttu olime enda prognoosides ka tagasihoidlikumad ja taotlesime väiksemat põlevkivikogust,“ rääkis VKG suhtekorraldusjuht.

Nüüd, kui hinnad on ülespoole nihkunud ning turuolukord stabiilsemaks läinud, pöörduti riigi poole palvega suurendada varem taotletud põlevkivikogust, ent Bojenko sõnul ei näidanud riik paindlikkust üles.

Niisiis oligi ainus võimalus kasutada maapõueseaduses ette nähtud võimalust, mille järgi võib üks põlevkivi kaevandamise aastamäära omav ettevõte võõrandada endale kuuluvat aastamäära osa teisele.

Keskkonnaministeeriumi maapõue osakonna juhataja Maris Saarsalu ütles, et tegelikult on igati mõistlik ja teretulnud see, et firmad omavahel põlevkivi kaevandamise aastamäära osa ostavad-müüvad.

Ta kinnitas, et kaevandamise õigust võib tõesti taotleda korra aastas. Säärane reegel on paigas juba 2015. aastast. Seejuures on maapõueseadust ka muudetud ning Saarsalu sõnul ei tõstatud vaid ühe taotluse esitamist kui probleemi.

Kõik pole aga sugugi lukus – parajasti on keskkonnaministeerium ühes rahandusministeeriumi ning majandusministeeriumiga kogu põlevkivi jaotussüsteemi üle vaatamas.

Alexela Grupp ei soovinud tehingut ega selle tausta kommenteerida. Ka VKG ei soovinud konfidentsiaalsusele viidates avalikustada tehingu üksikasju, sealhulgas seda, kas liikunud koguste eest maksti ka raha.

Kokku liikus võõrandamistehinguga 400 000 tonni põlevkivi kaeveõigust. Enne tehingut olnuks samuti põlevkiviõli tootmisega tegeleva Kiviõli Keemiatööstuse aastamäär 1,98 miljonit tonni, nüüd on see aga 1,58 miljonit tonni. VKG määr tõusis aga 2,772 miljoni tonni pealt 3,172 miljoni tonnini.

Kaubapõlevkivi on produkt, mis tekib maavarana arvel olevast põlevkivist pärast rikastusvabrikut. Kuna seal sees on suur hulk vett, saab ühest tonnist kaevandatud põlevkivist umbes 1,26 tonni kaubapõlevkivi.

Uued määrad kestavad aga vaid selle aasta lõpuni ehk VKG-l on sadade tuhandete tonnide kaevamiseks vaid poolteist kuud. Uuest aastas on Kiviõli Keemiatööstuse aastamäära osa jälle 1,98 miljonit ning VKG-l 2,772 miljonit tonni.

„Jooksval aastal kaevandame VKG Ojamaa kaevanduses 4,1 miljonit tonni kaubapõlevkivi, millest toodame 535 000 tonni põlevkivikaubaõli,“ kinnitas Bojenko, et lubatud maht kaevatakse tänavu täis.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

Jäik seadus ajas VKG konkurendilt põlevkivi ostma

Palga TOP

Olulisemad uudised