Hambaarstide liit: riik muudab hambaravi liinitööks

"Suur osa Eesti hambaarste selle korraldusega liituda ei kavatse, sest teenuse kättesaadavuse parandamise loosungi varjus on kampaania tegelik eesmärk toota poliitlubaduste täitmiseks vajalikku statistikat, mis pole patsiendi huvides," kirjutas hambaarstide liidu president Marek Vink avalikus pöördumises.

Kvantiteedile rõhumisega kannatab hambaraviteenuse kvaliteet, leiab liit. "Hambaarstid hindavad kõrgelt, et täiskasvanud elanikkonna suu- ja hammaste tervis on pälvinud poliitikute tähelepanu, kuid otsus suruda hästi toimiva turu tingimustes teenuseosutajatele peale riikliku hinnakirjaga kaasnev madala kvaliteediga raviteenus on juba Eesti NSV ajal läbikäidud rada. Kas me ikka igatseme plaanimajandust tagasi?" küsib Vink.

Liidu teatel ei ole enamik Eesti raviasutustest nõus vabatahtlikult kehvemat teenust osutama, mistõttu on haigekassa lepinguga liitunute arv väike. Lepingupartnerite värbamiseks on haigekassa välja mõelnud motivatsioonipaketi, mis premeerib arsti ajaühikus hambaravitoolilt läbi käinud patsientide hulga alusel. Vingi sõnul illustreerib see hästi plaanimajandusliku lähenemise kaldumist absurdi - tähtsustatakse vaid "tootmismahtu".

"Patsiendi jaoks tähendab see piltlikult seda, et varasema tunni asemel innustatakse hambaarsti sama tööd ära tegema 15 minutiga," selgitas Vink.

Tema sõnul on riiklik poliitika järjekindlalt eratervishoiust ressurssi nn riigihaiglate kasuks ümber suunanud ning see jätab järjest vähem ruumi ravikvaliteedile, arstide ja patsientide rahulolule ning vajalikele investeeringutele. "Nüüd on sama trend jõudmas ka hambaravisse," hoiatab Vink.

Moodne hambaraviteadus eeldab suuhaiguste diagnoosimisel, ravi planeerimisel ja ravi lahenduste valmistamisel uuemaid ja tihti ka järjest kallimaid tehnoloogiaid. See tähendab suuri investeeringuid seadmetesse ja kalleid koolitusi valdkondades, mida isegi ülikooli arstiõpe veel ei käsitle, kuid mis riiklikult pealesurutud hindade korral nüüd tegemata jäävad.

Hambaarstide liidu ettepanek on, et patsiendil peab säilima õigus kasutada riiklikku hambaravitoetust endale meelepärase hambaarsti juures. Selleks peavad täiskasvanute hambaravi- ja hambaproteesihüvitis jääma rahaliseks ehk patsiendile hüvitatakse riigipoolne hambaravitoetus. Uut lahendust välja töötades ei tohi hästi töötavat süsteemi lammutada enne, kui uus lahendus valmis on. Paraku on praegu just nii juhtunud rahalise proteesihüvitisega, nendib Vink liidu nimel tehtud pöördumises.

"Kutsume poliitikuid, ametnikke ja eelkõige avalikkust arutlema meie suutervise üle laiemalt - tervist kahjustava käitumise põhjus peitub ju eelkõige elementaarsete teadmiste puudumises," lõpetab Vink.