Süüdistuste tulevärk hooldekodu ümber

Artikkel

- Uudised
- Lennart Käämer
- 12. juuni 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Süüdistuste tulevärk hooldekodu ümber
Vastseliina hooldekodu pidi valmima möödunud aasta septembriks. Kaheksa kuud hiljem oodatakse endsielt kasutusluba ja ehitust vürtsitavad kohtuasjad. Tagatipuks haistab ehitaja hooldekodu oktoobrikuisest müügitehingust korruptsioonivingu.
Vastseliina vallaettevõte Vaks OÜ korraldas eelmise aasta veebruaris riigihanke, et rekonstrueerida Võidu 32 asuv hoone hooldekoduks. Hanke võitis Mace Ehitus OÜ. Töö pidi esialgsete plaanide järgi valmis saama sama aasta augustis-septembris ja selle maksumuseks sai kirja 598 160 eurot pluss käibemaks. Tegelikkuses venis lõppdaatum pikemaks, summa läks üha suuremaks ja suhted aina jahedamaks.
Ehitaja silmis lasub süü tellijal maksekohustustest kõrvale hiilimises, viimase sõnul survestatakse hoopis nendelt lisaraha välja.
Vallafirma Vaks juhataja Erki Palm väljaspool kohtuvaidlusi ehitaja väidetega tegeleda ei tahtnud, kohtuvaidlused on tema sõnul aga lahenduse saanud – nende kasuks.
Hästi varjatud saladus – vesiliiv
Järelevalvelt projektidele kinnitus käes, löödi kopp möödunud aasta varakevadel maasse. “Esialgu töö sujus,” meenutas Mace Ehituse juhatuse liige Erich Andressoo. Esimene tagasilöök tekkis kahe kuu pärast, kui ehitajate üllatuseks tuli liftišahtide sügavusest vastu vesiliiv. Veel suurem oli meeste hämming, kui selgus, et tellija esindajad olid sellest teadlikud, kuid ei lausunud sõnagi.
“Omaniku järelevalvel, ehitusnõunikul ja vallavanemal oli mitmel korral võimalus seda infot jagada,” nentis Andressoo nõutult.
Järgmine üllatus tabas ehitustööde omanikujärelevalve pädevust kontrollides. Selleks oli palgatud Mati Kütt. Majandustegevuse registris on mees küll olemas, kuid kvalifikatsioonitõend on 15 aastat vana. Kutsetunnistuse registris nõutavad kutsetunnistused puuduvad. Omanikujärelevalve vastus oli: “Olen 17 aastat koolipinki nühkinud, sellest piisab”.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitustegevuse valdkonnajuht Ivo Jaanisoo kinnitas, et ehitusseadustiku järgi peab omanikujärelevalvet tegeva inimese kvalifikatsioon olema tõendatud kutsega. Need on reeglina tähtajalised, ja nii tuleb kutse kehtivuse lõppemisel kvalifikatsioon uuesti tõendada ehk uus kutse taotleda.
Kolmas kokkupõrge toimus juuni alguses, kui ehitusfirma esitas tellijale tabeli selleks ajaks tekkinud lisatöödest. Senine kokkulepe oli vaid suusõnaline, nüüd tuli ootamatute kulude arvud ka tegelikult kokku lüüa. Lisalepingu muutmiseks oli tarvis veel nõusolekut.
“Kogu protsess võttis aega kolm kuud, leping vormistati oktoobris ja raha maksti ära alles novembris,” mäletas Andressoo.
Paraku olid selleks ajaks juba uued lisakulud kukil. Andressoo sõnul lepiti kokku, et need arvatakse lõppmakse juurde, mis laekub hoone üleandmisel. Üle antakse hoonet aga tänaseni.
Vaks OÜ: lepingu hind koos km-ga oli 717 792 eurot. 18.oktoobri seisuga oli sellest tasutud 646 012,80 eurot ehk 90% kogu lepingu hinnast.
Mace Ehitus OÜ: renoveeritud hoone reaalseks maksumuseks kujunes 846 569,90 eurot (KM-ga).Sellest on tänaseni maksmata 164 553,60 eurot ehk ca 20 protsenti tööde maksumusest.

Otsene vastutegevus
Detsembris andis Mace Ehitus kasutusloa taotluse sisse, kuid menetlusse see ei jõudnud. Öeldi, et dokumentatsioon pole korras. “See oli digitaalselt üleval, enamus asju ka paberil,” laiutas Andressoo käsi.
“Edasi väideti, et meie töös olla puudused. Küsisin, mis need on, et saaksime puudused kirja panna ja likvideerida. Vastuseks korrutati vaid, et puudused-puudused, kuid ei midagi konkreetset,” meenutas Andressoo.
Kasutusloa menetlusse tuli esimene läbimurre alles jaanuaris. Mace Ehitus tõi oma initsiatiivil objekti hindama päästeameti ja terviseameti, et nende juhistele tuginedes neli kuud üle tähtaja läinud objekt lõpuks sadamasse triivida. Ülevaatusel oli kõrval ka tellija järelevaataja.
Ometi joosti sarvipidi kokku ka siin, sest mõlema poole kokkuvõte oli nagu teine teisest maailmast.
Sellisele paberile polnud võimalik alla kirjutada. Jõuti patiseisu – jaanuaris saatis järelevalve vallavalitsusse taotluse peatada kasutusloa menetlus, ehitaja omakorda sulges hoone kõrvalistele isikutele.
Viimane lootus sasipundar kohtuväliselt lahendada oli riiklikult tunnustatud sõltumatu eksperdi kaasamine, selle asemel tuli aga Vaks OÜ-lt kohtuhagi. “Kogu aja, mil püüdsime läbi rääkida ja kompromisse otsida, kasutas tellija ära, et kohtuasja ette valmistada,” tõdes Andressoo.
Ettevõte müüdi kahe ja poole tuhandega
Vaks OÜ on Andressoo sõnul vaid vormiline tellija. Seltskond selle taga on sama, kes vallas asju otsustab. Eelmise aasta oktoobris aset leidnud tehinguga müüdi seni vallale kuulunud Vastseliina Hooldekodu OÜ hooldekodu juhatajale Terje Otsatalule. Müügihinnaks sai 2556 eurot. Terje Otsatalu kõrval figureerib teinegi nimi – ettevõttes 33protsendilist osalust omav Anita Armus – Vastseliina valla finantsjuht. Veidravõitu numbrist oluliselt suurema summa pakkus ostuks AS Lõuna-Eesti Hooldekeskus.
Terje Otsatalu kinnitas, et ostis OÜ Vastseliina Hooldekodu just selle summaga – 2556 eurot. Naine põhjendas numbrit sellega, et ostuga kaasa tulnud sisustus läheb suuremas osas väljavahetamisele. Samuti näeb hoonestusõiguse leping ette terve portsu kohustusi: välisfassaadi ehitus, inventari soetamine, füsioteraapiakabineti loomine, hooviala rajamine ja hoonestusõigusega seotud rahalised kohustused.

Kogu Vastseliina hooldekodu riigihanke skeem viitab algusest peale kavandatud kelmusele. Eesmärk oli saada ehitajalt maksimaalne tulemus ja ise maksekohustusest kõrvale hiilida. Selleks kasutati teadlikult ebapiisavalt vormistatud dokumentatsiooni.
Allikas: Ake Andressoo, Mace Ehitus juhatuse liige
“Ostusummast oli juttu juba kaks aastat tagasi. Veel enne, kui mina oma pakkumise tegin,” kinnitas Otsatalu.
Tema sõnul oli paari aasta eest Lõuna-Eesti Hooldekeskuse AS eesotsas Vambola Sipelga ja Ülo Tuulikuga üles näidanud oma ostuhuvi. Toona otsustaski volikogu anda neile võimaluse. Möödus ligemale aasta väärtuslikku aega ja Lõuna-Eesti Hooldekeskus loobus OÜ Vastseliina Hooldekodu ostust ja uue hooldekodu ehitusest. Edasi kuulutas vald välja hanke, mille võitiski Mace Ehitus.
Otsatalu märgib, et pärast seda segast ja keerulist aega otsustas ta Vastseliina Hooldekodu ostuks oma pakkumise teha. tema sõnul oli see juunis ja sama aasta septembris otsustas Vastseliina volikogu äriühingu talle müüa. "Mis sai volikogule määravaks, ei oska vastata. Volikogu istungil ei osalenud ning info minul puudub,“ ütles Otsatalu.
Vald näeb ennast õigena
OÜ Vaks juhataja Erki Palm sõnul on kõik nende vaidlused leidnud praeguseks kohtus lahenduse – nende kasuks. Seetõttu ei pidanud Palm mõistlikuks tegeleda väljaspool vaidlusi Mace Ehituse väidetega ja piirdus lühikommentaaridega.
“Riiklikult tunnustatud ekspert avaldas 12. aprilli arvamuses, et nõuetekohaselt tehti vaid 65% kogutööst. Lisaks oli lepingu hind koos käibemaksuga 717 792 eurot. 18. oktoobri seisuga oli sellest tasutud 646 012,80 eurot ehk 90% kogu lepingu hinnast,“ rääkis ta.
Palmi sõnul üritas Mace Ehitus neid survestada eesmärgiga saada lepingujärgse tasu asemel veel kõrgemat hinda. Selleks kasutati erinevaid ettekäändeid. Kuni selleni välja, et tööde teostaja lausa keeldus hoone valduse üleandmisest OÜ-le Vastseliina Hooldekodu, aga samuti hoidis enda käes OÜ Vaks kontori sisustust, sh arvuteid koos raamatupidamisprogrammidega ning ka üle 100 kausta raamatupidamisdokumente.
Viimaks märkis Palm, et tellija esindajaks oli vastavalt kirjalikult sõlmitud lepingule mitte juhatuse liige Erki Palm, vaid projektijuht Aarne Leelanss.
Võru vald soovib arengut näha
Võru vallavanema Kalmer Puusepa sõnul on esmane huvi hoone kasutusõigus kätte sada. Praegu päästeamet selleks luba ei ole andnud.
Kuniks Mace Ehitus ja Vaks kohut käivad, on Puusepa sõnul hoone puuduste likvideerimiseks algatatud uus riigihange. Koos Terje Otsataluga ollakse üksmeelel, et hooldekodu peab hakkama kasumit teenima selle kuu lõpuks.
Hanketööde perioodi ei osanud Puusepp kommenteerida ja suunas Vastseliina vallavalitsusse. Paraku vallavanem Raul Tohv Äripäeva küsimustele esitatud ajaks ei vastanud. Vallasekretär Piret Otsatalu vastas kõnedele vaid korra – et suunata kõik küsimused Kalmer Puusepale.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Ehitus
Hetkel kuum