USA investorid jooksid Eesti firmale tormi

Artikkel

- Uudised
- Liina Laks
- Äripäev
- 19. juuni 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
USA investorid jooksid Eesti firmale tormi
Veriffi asutaja Kaarel Kotkas.Foto: Andres Haabu
Veebipõhist identifitseerimislahendust pakkuv Veriff sai USA mainekas Y Combinatori nimelisest kiirendist kasvuks 7,7 miljonit dollarit. Sealjuures pidi ettevõtte asutaja Kaarel Kotkas võitlema kõige rohkem selle nimel, et investoritelt võimalikult vähe raha saada.
Kuigi summa oli väike, polnud Y Combinatoril sellist rebimist ammu nähtud: 700st investorist tahtis Veriffist tükki endale saada 260 investorit. "Alguses oli Skype. Nüüd on Veriffi kord," ütles Veriffi investeerinud näitleja Aston Kutcher kohtumisel Kotkaga.
Kaasatud 7,7 miljoni dollariga on Kotkal plaan 2,5 miljardi dollari suurusel USA turul laieneda ja veelgi tootearendusse panustada. „Poole aastaga tahaks 5 protsenti USA elanikkonnast identida,“ rääkis Kotkas. Selleks pannakse USAs kokku oma meeskonda. Kotkas muigas, et kui ta Veriffi Y Combinatoril tutvustamas käis, siis öeldi talle, et kõik on väga kena, aga ta peab õppima rääkima nii, et teised temast aru saavad. Eesti aktsendiga on USAs turundustöö olulisel raskem.
Agressiivne laienemisstrateegia nõuab ka ümbermõtlemist. „Kui Eestis piltlikult öeldes ühe käega teritad saelehti ja teise käega müüd hakkliha, siis USAs see nii ei toimi. Seal pead fokuseerima ja meie oleme võtnud oma fookusesse virtuaalsed turuplatsid, nagu näiteks Airbnb,“ tutvustas Kotkas plaani.
USA turule sisenemiseks vajalike lubade tegemine võttis noortel paar kuud. „USAs on meil nüüd olnud iga kuu 40protsendine kasv ja enamik käibest tuleb väljastpoolt Eestit," ütles ta.
Y Combinator on 2005. aastal rajatud maailma tuntuimaid idukiirendeid, kus alustavad ettevõtted saavad oma tooteid tutvustada ning investoreid värvata. Peale raha annab Y Combinatoris osalemine ka ülemaailmse tuntuse. Sealt on hoogu saanud sellised ettevõtted nagu Dropbox, Airbnb ja Reddit.
Veriffi ärimudel seisneb selles, et karmistunud reeglitega ajastul ei piisa ettevõtete jaoks teinekord vaid sellest, et raha liiguks korrektselt kahe poole vahel, vaid teenusepakkuja peab suutma ka oma klienti tuvastada.
Seni on koostööd tehtud maksejõuliste pankadega, aga nüüd on plaan teha teenus odavamaks, et see võimalikult paljude klientideni viia. Näiteks kui keegi tellib omale interneti teel õhtuks lapsehoidja, siis on oluline teada, kes seda teenust tegelikult pakkuma tuleb. Aga kliendi sai Veriff ka näiteks ühe botaseid vahendava platvormi näol, kus muidu üllatuslikult palju pettust sigineb.
Mosaic Investments (esindaja pääseb Veriffi nõukokku)
Ashton Kutcher Kaarel Kotkale:“Alguses oli Skype. Nüüd on Veriffi kord!“
Taavet Hinrikus
Paul Buchheit (gmaili looja)
Elad Gil
SV Angel
ACE Ventures
Superangel
Kokku on tõstnud 8,4M$
Praegu konkureerib Veriff sellise Euroopa ettevõttega nagu Saksa IDnow. Kas USAs on konkurente küllaga. Kotkas sõnas, et neid tuleb aina juurde, sest inimesed näevad, et identifitseerimine on suur probleem. Kolm aastat vana ja 14 töötajaga ettevõte on veel kasvufaasis – esimeses kvartalis tehti veidi enam kui 100 000 eurot käivet.
Kunagi börsile
Kõige raskem oli Kotka sõnul raha kaasamisel suurte summade vastu võitlemine. „Silicon Valleys on lihtsam saada palju raha kui vähe raha. Meile tehti ka otsesõnu ostupakkumine. Aga turvateenust pakkuv ettevõte ei saa olla nagu teatepulk, mida pideva käest kätte antakse. Kui oleksime tahtnud kiiresti rikastuda, siis oleksime ettevõtte pärast Y Combiantorit maha müünud,“ ütles Kotkas. Kokku tahtis Y Combinatoril osalenud 700 investorist Veriffi raha panna 260 ja nii pidi Kotkas tegema valiku.
„Praegu on meil ligikaudu 25 investorit. Kasvava ettevõtte jaoks on oluline meeskond, seda ka investorite tiimi näol,“ tõdes Kotkas ja lisas, et tuleb väga valida, kellega luurele minna. Rollid on ses mõttes vahetunud, et nüüd käivad Kotka sõnul investorid neil justkui töövestlusel. Kotkas ütles, et praegu saadud rahaga elavad nad mitu head aastat ära – juba mõnda aega tegutsenud ettevõtte jaoks on iga saadud miljon väärt sama palju kui 10 miljonit alles alustava ettevõtte jaoks.
Seega tavaeestlane enne Veriffist osa ei saa, kui omanikud exit'i teevad. "Kaugemas tulevikus näeme pigem seda, et meie ettevõttest võiks saada osa ka jaeinvestorid. Seni on veel vähe näiteid börsile läinud iduettevõtetest. Meie tahame selleni kunagi jõuda, kuid sinna läheb veel aastaid.“
Masu ei karda
Kui pikalt kestnud majanduse taastumine on ettevõtted ettevaatlikuks teinud ning poole silmaga otsitakse juba horisondil kriisi, siis Kotkas ütles, et tema kriisi ei karda. Kuna kriis sunnib ettevõtted optimaalsemalt tööle ja vähendatakse füüsilise kohaloluga kontoreid, muutuvad Kotka sõnul Veriffi-sugused lahendused olulisemaks, nii et pigem oleks Veriff üks neist, kes suudaks kriisist hoopis kasu lõigata.
See turg ei saa iial täis
Veriffi konkurent, Saksa ettevõte IDnow näeb identimisäril suurt tulevikku, kuid veel pole paika loksunud, kuidas ja kui kiiresti sektor areneda saab.
IDnow esindaja Danielle Rietsch ütles, et online-identimisturg on suur. „McKinsey räägib 20 miljardi dollari suurusest turust – ja suur osa sellest on veel vaba maa. „On veel väga palju ettevõtteid, mis isegi ei mõtle identiteedi tõestamise lahendustele, aga tõenäoliselt hakkavad nad lähitulevikus sellele mõtlema. Emba-kumba: kas sellest saabki regulaatorite kehtestatud nõue või nad peavad lihtsalt turvakaalutlustel oma kliente tundma,“ rääkis Rietsch.
„Veriffil ja meiesugustel ärilahenduste pakkujatel on nii palju tööd, et ma ei usu, et see turg iial täis saab,“ muigas Rietsch. Turg on tema sõnul ka pidevas muutumises, sest juhul kui ettevõtetele esitatud nõudmised või tingimused muutuvad, muudetakse ühes nendega sageli ka teenusepakkujat.
Euroopa Liit on tuntud kui usin reeglite kehtestaja. Kas identimisärile tähendab see takistusi või laiendab tööpõldu? „Pigem mõlemat,“ arvas Rietsch. „See sõltub sellest, kui hästi nad (regulaatorid – toim) e-identimislahendusi tunnevad. Me töötame mitme Euroopa regulaatoriga, et näidata neile, kuidas see süsteem töötab ja millised eelised sellel on. Samuti teeme koostööd föderaalse IT-turvalisuse bürooga – selleks et oleks tagatud kõige turvalisem lahendus. Nemad simuleerivad petukatseid ja meie optimeerime pidevalt oma lahendusi,“ rääkis Rietsch.
Kõige suurem kitsaskoht ongi Rietschi sõnul see, et Euroopas on väga palju erinevaid turvastandardeid, mis riikide lõikes tugevalt varieeruvad – aga mitte ainult. Turvanõuded on ka sektorites ja ärivaldkondades erinevad ja niimoodi peavad Veriffi-sugused ettevõtted leidma lahenduse, kuidas kõigi nõudmistega toime tulla.
Veriffil on palju potentsiaali
Inbanki äriarenduse juht Erkki Saarniit:
"Ajalooliselt on internetis kasutatud selliseid nimesid või kasutajanimesid, mis ei ole liiga tihedalt seotud isiku tegeliku identiteediga. Nüüdseks on aga paljud olulised teenused online'i kolinud (sh pangandus), kus on oluline teada, kas isik on tegelikult see, kes ta väidab end olevat. Näiteks Eestis on üle riigi levinud ID-kaart, Mobiil-ID ja Smart-ID, mis annavad üsna tõenäolise kindluse, et teises otsas on soovitud isik. Vahel sellest aga ei piisa. Samuti pole paljudes riikides ühtset ja levinud isikutuvastusvahendit.
Veriff on end positsioneerinud alasse, kus ei ole oluline isikusamasuse tuvastus ainult online'is, aga ka füüsilises maailmas. Mõlemad maailmad on lõputult laiad ning idee on tugevalt skaleeritav. Õigete partnerite, meeskonna ja tehnoloogiaga on Veriffil üle maailma väga palju potentsiaali. Pankadele on see teenus vägagi abiks, isegi siis, kui see pole seadusega nõutud (näiteks pettuste vältimise puhul). Selles maailmas on kindlasti ka palju väljakutseid, kuid neid ületades on potentsiaal suur.
Ärikeskkond on Eesti idufirmade jaoks pigem soosiv, kuigi võiks veel enam soodustada selliste äride Eestis või Eesti kaudu kasvatamist. Samas ei ole siin tugevaid ühendusi suurte turgudega, mistõttu on tõenäoliselt igal edukalt Eesti start-up’il vaja luua vähemalt üks kontor mõnes suuremas riigis, et leida kliente ja partnereid. Eestist alguse saanud start-up'id on viimasel ajal rekordkoguse kapitali kaasanud, mis juba ise on suur tugevuse märk."
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Idufirma
- Euroopa Liit
Hetkel kuum