• Jaga lugu:

    Mänd: arusaam energiatõhususest on Eestis üsna üheülbaline

    TTÜ liginullenergia testhoone Foto: Raul Mee, Andres Haabu

    Täna Arvo Pärdi Keskuses toimunud liginullenergia konverentsil ütles Eesti Arhitektide Liidu (EAL) asepresident Andro Mänd, et seoses uute energianõuete rakendamisega tuleb vältida olukorda, kus maja küll ise tarbib vähe energiat, kuid selle rajamine või sinna igapäevaselt jõudmine on ääretult energiamahukas protsess.

    „Arusaam energiatõhususest on Eestis seni olnud üsna üheülbaline. Keskendutud on erinevate tehnoloogiaseadmete võimekusele energiat säästa või toota, tegelikkuses on see teema tunduvalt keerukam,“ rääkis EALi asepresident Andro Mänd.
    „Oleme jõudmas olukorda, kus maja küll ise tarbib vähe energiat, kuid selle rajamine või ka sinna igapäevaselt jõudmine võib olla ääretult energiamahukas, ja seda tuleb igal juhul vältida. Õnneks on Skandinaavias ja mujal maailmas piisavalt häid eeskujusid, millest saame õppida,“ lisas ta.
    Energeetikutaustaga minister soovib nõuded üle vaadata
    Konverentsi avaettekande teinud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Jüri Rass kinnitas, et uute energianõuete vastuvõtmine on veninud arvatust pikemaks, kuna energeetikutaustaga värske minister Rene Tammist soovis ametisse astudes varem ettevalmistatud nõuded ka isiklikult läbi töötada.
    „Nõuete teema pole aga sugugi uus, mitu määrust kehtib meil juba pikka aega ja praegu tegeleme eelkõige nende täpsustamise, lihtsustamise ja erandite lisamisega,“ lisas Rass.
    Järgmise aasta algusest peavad kõik uued hooned olema madalenergiaga ehk B-energiaklassi ja aasta edasi juba liginullenergia ehk A-energiaklassi hooned. Erandiks on väikeelamud kuni 220 m² pinnaga. Oluliselt rekonstrueeritavad hooned peavad tulevast aastast vastama C-energiaklassi tasemele.
    „Olles ise nii mõnegi sellise hoonega lähedalt seotud, näen, et see kõik on võimalik. Meie oma superministeerium on töötanud natuke üle aasta, läbinud suve- ja talvetsüklid ning on toiminud isegi paremini, kui ootasime. Sama kehtib kohtuhoone ja Viimsi gümnaasiumi kohta,“ kinnitas Jüri Rass. „Energiatõhusust peab tulevikus tõestama kaks korda – esialgu hoone projekteerimisel ja uuesti siis, kui hoone on valmis ehk enne kasutusloa saamist.“
    Säästmine peab toimuma laiemas pildis
    Andro Männi sõnul peaks energia säästmine algama juba tervete linnade või linnaosade planeerimisest.
    „Teistest on siin sammu võrra ees näiteks Norra, kes on algatanud FutureBuilti programmi, kus energiatõhusust vaadatakse materjalide tootmisele kuluva energia kaudu ning kus oluline näitaja on hoone kaugus ühistranspordi sõlmedest. Norrakate avalikud arhitektuurikonkursid on ilmekalt tõestanud, et energiasäästlik maja ei pea tegema järeleandmisi ka arhitektuurses ja linnaruumilises kvaliteedis,“ tõi Mänd näite.
    Liginullenergia konverentsi korraldab Eesti Arhitektide Liit ja seal astuvad päeva jooksul üles peamiselt praktikud, lisaks Eestile ka Soomest, Šveitsist ja Norrast. Konverentsi eesmärk on võrrelda erinevaid võimalusi energiatõhusate majade ja tervete linnaosade kavandamiseks – kõne alla tulevad eelkõige lahendused, millele on Eestis seni vähe tähelepanu pööratud, ning tuua fookusesse arhitekti roll energiatõhusate hoonete projekteerimisel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
USA aktsiaturg: Nasdaq pani langusnädalale punase punkti
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehniline viga lükkas Tallinki reisi Turust Stockholmi päeva võrra edasi
Tallinki laeva Baltic Princess reis Turust Stockholmi lükkus tehnilise vea tõttu päeva võrra edasi, kirjutab Iltalehti.
Tallinki laeva Baltic Princess reis Turust Stockholmi lükkus tehnilise vea tõttu päeva võrra edasi, kirjutab Iltalehti.
Leedu eksport Hiinasse kahanes dramaatiliselt
Leedu ekspordist Hiinasse oli detsembris alles jäänud ainult hädine kümnendik leedukate teele veeretatud takistuste pärast, loeb Leedu SEB analüütik Tadas Povilauskas Hiina tolli andmetest välja.
Leedu ekspordist Hiinasse oli detsembris alles jäänud ainult hädine kümnendik leedukate teele veeretatud takistuste pärast, loeb Leedu SEB analüütik Tadas Povilauskas Hiina tolli andmetest välja.