Tippettevõtjad avavad kriisiplaane: vajame võrdset mängumaad, mitte toetustega üle külvamist

Esimese kvartali majanduskasv oli tubli, ent paraku tuleb edaspidi olla valmis oluliselt nigelamateks numbriteks ja aasta teises pooles tõenäoliselt hoopis SKP languseks. Peamiselt jääb see aga analüütikute mureks, kuna ettevõtete käibed ja inimeste palgad jätkavad hooga kasvamist, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.

Hinnatõus sõi esimese kvartali majanduskasvust valdava enamuse, aga inflatsioon näitas tõsiselt hambaid alles teises kvartalis.

Ettevõtja ja kunstikollektsionäär Enn Kunila saab väga hästi aru ütlusest, et juhid on tipus üksi – seda on ta näinud nii ettevõtluses kui ka kultuurimaailmas üsna palju. Tema enda kohta see ütlus aga ei käi.

Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.