Artikkel
  • Kuula

    Raadiohommikus: eetris on kliimaminister

    Foto: Andras Kralla

    Nädala esimeses Äripäeva raadio hommikuprogrammis uurime kliimaminister Kristen Michalilt Eesti lennunduse olukorda, räägime elektriautode laadimispunktidest ja Sanitexi värskest tehingust.

    Kas Eestil on plaanis asuda airBalticu osanikuks, kuidas edeneb Nordica erikontroll ja mis saab edasi, mida tahab riik saavutada investeeringutega Tallinna lennujaama, neil teemadel räägime kliimaminister Kristen Michaeliga.
    Räägime ka sellest, kui kaugele on jõudnud töö kliimaseadusega, mida mitme sektori ettevõtjad pikisilmi ootavad.
    Börsifirma Ignitis ehitab 25 Grossi kaupluse parklasse elektriautode laadimispunktid. Millised on Leedu taastuvenergiaettevõtte edasised plaanid Eesti turul, tuleb rääkima Ignitis Eesti (riigi)juht Aleksandr Lilišentsev.
    Balti riikide jaekaubanduse ja toitlustussektori varustaja Sanitex omandas ettevõtte French Gourmand. Tehingu tausta ning HoReCa turu olukorda avab Sanitexi PROMO Food Service'i osakonna juht Maarit Kiinros.
    Turgudel toimuvast vaatega eelseisvale nädalale räägime Äripäeva börsitoimetaja Jana Saarkoppeliga. Lisaks tuleb juttu sellest, mida ja keda saab kuulda eelseisval investor Toomas konverentsil.
    Hommikuprogrammi veavad saatejuht Neeme Korv ja uudistetoimetaja Eget Velleste.
    Saatepäev jätkub viie saatega:
    9.50–10.00 "Obskuurne majandus". Eelmise aasta novembris läks USAs ühe Danielle’i-nimelise naise auto Kia Sorento põlema. Pole just globaalses mõttes meeletu õnnetus ja keegi õnneks viga ka ei saanud.
    Aga tänu sellele sündmusele tõusis ühe termosnõude tootja käive mitmekordsesse kõrgusesse. Mis seos on sellel põlenud autoga ja mida sellest kõigest on turunduses õppida, kuulete saatest. Saatejuht on Linda Eensaar.
    10.00–11.00 “Sisuturundussaade”. Külmad talveilmad, kõikuv toatemperatuur ja kütteperiood, äärmuslikud temperatuurid suvel ja talvel panevad inimesed proovile. Kuidas hoida kodus tervisele head sisekliimat ja missugused õhukvaliteedi näitajaid on olulised, sellest tuleb juttu Airobot Technologiese tehnoloogiajuhi Gert Valdeki ning turundusjuhi Mihkel Mõttusega. Räägime nutikast küttejuhtimise lahendusest, nõudluspõhisest ventilatsioonist ja energiasäästust.
    Saadet juhib Tõnu Einasto.
    11.00–12.00 "Kuum tool". Kuumale toolile tuleb poolteist aastat konkurentsiametit juhtinud Evelin Pärn-Lee. Varem advokaadina töötanud peadirektoril on kohe ametiaja algusest saati olnud äge andmine. Räägime otsesaates Pärn-Leega, miks riik ei taha ameti võimu suurendada, kohtuasjadest riigi suurima ettevõttega, turuosaliste kriitikast, kauaoodatud turuanalüüsidest ning teistel põletavatel teemadel.
    Saatejuht on Äripäeva ajakirjanik Martin Teder.
    13.00–14.00 "Äri ja tehnoloogia". Viimastel aastatel on Eestis toimunud palju küberintsidente, mis on toonud ettevõtetele märkimisväärselt kahju, summad ulatuvad miljonitesse eurodesse. Lisaks sai detsembris avalikuks ka seni kõige suurem andmeleke. Räägime ekspertidega, kuidas tagada küberturvalisus nii oma organisatsioonis kui ka üksikisikuna. Mis ohud kaasnevad protsesside digitaliseerimisega? Mida teha, kui avastate end järsku küberrünnaku alt?
    Saates osalevad IT-ettevõtte Cybers äriarenduse juht Ronnie Jaanhold ning hiljuti sõbraliku küberründe alla jäänud autorendifirma Mobire IT-juht Tannar Esna.
    Saadet juhib ITuudised.ee juht Indrek Kald. Saatesarja partner on Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ehk ITL.
    15.00–16.00 "Lavajutud". Saate esimeses pooles astub lavale TalTech Targa Linna Tippkeskuse juht Ralf-Martin Soe, kes toob välja, miks andmefookus eesmärgina pole kõige tähtsam ning kuidas andmeid linna kui elukeskkonna paremaks muutmisel kasutada.
    Saate teise pooles saame teada, millega arvestada suur(isiku)andmeid kasutades ning kuidas andmete taga olevate inimeste privaatsust kaitsta. Ka GDPRist tuleb juttu. Laval on Olympicu jurist ja andmekaitsespetsialist Markus Malm.
    Mõlemad ettekanded on salvestatud eelmise aasta detsembris toimunud konverentsil "Suurandmed 2024".
    Kuulake Äripäeva raadiot Tallinnas ja Harjumaal 92,4 MHz, Tartus 97,7 MHz, Pärnus 91,9 MHz, Haapsalus 96,0 MHz, Saaremaal 101,7 MHz, Ida-Virumaal 94,6 MHz, Raplamaal 101,8 MHz ja Järvamaal 104,3 MHz.
    Kuulamislingi ja nädala saatekava leiate siit.
  • Hetkel kuum
Tarmo Virki: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Pessimism USA intressimäärade langetamise osas mõjus turgudele pärssivalt
Föderaalreservi esimees Jerome Powell ütles teisipäeval, et inflatsiooni surumine keskpanga poolt seatud 2% tasemeni võtab oodatust kauem aega, mistõttu pole selge, millal intressimäärasid ikkagi langetatakse. Wall Street võttis uudise tõrksalt vastu: ehkki Dow 30 lõpetas napilt rohelises +0,17%, siis Nasdaq taandus -0,12% ning S&P 500 kukkus -0,21%.
Föderaalreservi esimees Jerome Powell ütles teisipäeval, et inflatsiooni surumine keskpanga poolt seatud 2% tasemeni võtab oodatust kauem aega, mistõttu pole selge, millal intressimäärasid ikkagi langetatakse. Wall Street võttis uudise tõrksalt vastu: ehkki Dow 30 lõpetas napilt rohelises +0,17%, siis Nasdaq taandus -0,12% ning S&P 500 kukkus -0,21%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
East Capital müüs kaks hoonet
Fondivalitseja East Capital Real Estate müüs kaks oma fondile kuuluvat hoonet: Maardus asuva tootmishoone ja Jõhvis asuva JEWE Mööblimaja.
Fondivalitseja East Capital Real Estate müüs kaks oma fondile kuuluvat hoonet: Maardus asuva tootmishoone ja Jõhvis asuva JEWE Mööblimaja.
Sõda oluline, odav nafta veel olulisem: USA kutsub pommitavaid ukrainlasi korrale Intervjuu USA kõrge diplomaadiga
USA välisministeeriumi energiajulgeoleku esidiplomaat Geoffrey Pyatt rõhutab, et kõige olulisem on vältida energiaturul raputusi. Vajadusel kutsutakse korrale ka ukrainlasi.
USA välisministeeriumi energiajulgeoleku esidiplomaat Geoffrey Pyatt rõhutab, et kõige olulisem on vältida energiaturul raputusi. Vajadusel kutsutakse korrale ka ukrainlasi.