Kliima

Kliimaeesmärkide kõrval on Eesti ülimaks väljakutseks tööstuse säilitamine kohapeal ja selle konkurentsivõime tugevdamine, sest kui kaotame tööstuse, siis vaesub vältimatult ka ühiskond, kirjutab Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.

Ministeeriumite tegevusest vaatab vastu destruktsioon Eesti ettevõtluse ja kliimaneutraalsuse nõuete täitmise vastu, kirjutab Lextali vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik.

Bloombergi ajakirjanikud ja toimetajad vaatasid aastale tagasi ja panid kokku nimekirja inimestest, kes võtsid sellest aastast kõik, mis võtta oli.

Äripäeva juhtkirja (02.12) valguses avaldan 26. septembril peaminister Jüri Ratasele saadetud seniajani vastamata küsimused, mida kordasin 8. novembril. Pöördumised on riigikantselei dokumendiregistris 75 aastaks määratud vaid asutusesiseseks kasutamiseks.

Tuuleparkide rajamine on tervitatav – tänu nendele saame olla jätkusuutlikumad, ent elektrivõrgus on mitmeid komponente, mis taastuvenergiast saadavat keskkonnasäästu oluliselt vähendavad, kirjutab elektriinsener Ragnar Roos.

Värske kliimakava eelnõu ei näe ette uut tehnoloogiahüpet ega kliimaneutraalsele majandusele üleminekut, vaid hoopis taastuvenergia eesmärgi vähendamist, kirjutab riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus.

Kui loobume 600 miljoni euro paigutamisest põlevkiviõli rafineerimistehase rajamisse ja lisame tulu Eesti Energia taastuvenergia osa erastamisest, saame luua kliimafondi, mis aitaks ettevõtteid süsinikuneutraalsuse suunas ning oleks ka täiendav rahateenimise võimalus, ütles Reformierakonna juht Kaja Kallas neljapäeva õhtul erakonna 25. sünnipäeval peetud kõnes.

Maailmalõpu ootamise äri õitseb igal ajal ja osalt liigituvad siia alla ka paljud kliimaaktivistid, kirjutab KPMG partner ja nõustamisteenuste juht Hanno Lindpere.

Oktoobri alguses tutvustas Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus ühte varianti kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Pakutud stsenaariumi kohaselt vuraks 2050. aastal mööda Eestit ringi rohkem kui pool miljonit elektrit tarbivat sõidukit.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas saatis ministeeriumidevahelisele kooskõlastusele Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030. Kava eesmärk on anda Eesti inimestele, ettevõtetele ja Euroopa Liidu liikmesriikidele infot sellest, milliste meetmetega kavatseb Eesti saavutada oma energia- ja kliima-alased eesmärgid.

Kliimaneutraalsuse sõnaliselt toetamiselt tuleb riigil edasi liikuda tegudele ja energia valdkonnas rohesõbralikumaks minna, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Tööstusettevõtte Estanc juht Mihkel Tammo leiab, et kliimaneutraalsus annaks Eesti firmadele suure eelise, kui me jalad kõhu alt välja võtaksime. "Leiutajatel ja teadlastel on riiulid joonistest pungil ja tootmistehastes on masinad olemas, millega hakata asju ellu viima. Mida me ootame, hakkame ennast liigutama!"

Miks ei võiks innovatiivsed ettevõtjad luua oma koalitsiooni, kaasates ka keskkonnaühendusi, ametiühinguid ja teisi ning pakkuda valitsusele välja parema plaani kui miljardi kulutamine põlevkivile, küsib Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Piret Väinsalu.

Äripäeva meelest võiks majanduskriisi suhtuda president Lennart Meri mõtet arendades kui tuleviku väetisse. Eesti suur võimalus seostub kliimaneutraalsusega, kinnitas Äriplaani konverents.

Kliima soojenemine mõjutab ka kinnisvaraotsuseid – praegu väärtusetuna tunduva maa ost võib pikemas perspektiivis olla tark otsus, kirjutab Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino.

Rahvusvaheline teadlaste kogukond on selgelt üksmeelel nii inimtekkelises kliimamuutustes kui ka selles, et aega heitmete vähendamiseks on jäänud väga napilt, mis nõuab kiiret tegutsemist ka OECD riikidest kõige süsinikumahukama majandusega Eestilt, kirjutab endine ettevõtlusminister Rene Tammist.

Soomes tuleb leida uue valitsuse moodustamiseks kompromiss suhtumises keskkonna- ja maksuküsimustesse, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Hommikuprogrammis tuleb arutlusele viimase nädala kõige põletavam teema – Eesti poliitmaastiku parempööre, mistõttu küsime Keskerakonna poliitikult Raimond Kaljulaidilt, mis toimub tema koduerakonna maailmavaatega.

Äripäeva raadiosaates "Eetris on Tallinna Ülikool" oli juttu sellest, kuidas geofüüsika aitab ettevõtjal näiteks sadamaid ja teid rajada.

Teisipäevast reedeni kestvalt Davosi majandusfoorumilt jäävad kõrvale mitmed maailma liidrid – Donald Trump, Theresa May ja Emmanuel Macron.

2019. aastal saavad eelnevate aastatega võrreldes oluliselt rohkem tähelepanu keskkond ja kliimamuutused, kirjutab ASi Ragn-Sells juht Rain Vääna.

Võitluses kliimamuutusega on ühed meie võimsamatest relvadest Euroopa ja maailma kapitaliturud, kuid samas on need ka kõige enam tähelepanuta jäetud, arvab Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

2 triljonit dollarit väärt olev investorite grupp heidab 55 Euroopa korporatsioonile ette võimalikku silmakirjalikkust selle osas, et kui avalikult toetatakse süsiniku jalajälje vähendamist, siis kulisside taga õõnestatakse võitlust kliimamuutuste vastu. Sihtmärkide seas on muu hulgas näiteks BMW ja BP, kirjutab Financial Times.

Majanduse jätkusuutlikkus ning ühiskonna pikaajaline heaolu on tugevas seoses kliimamuutustega, mida nähakse ühiskonnale kõige suurema majanduskahju tekitajana, kirjutab Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevjuht Siim Umbleja.

Ameerika Ühendriikide president Donald Trump paneb löögi alla Eesti liitlassuhted, pakkudes asemele kliendisuhet USAga, kirjutab kolumnist Ahto Lobjakas.

Maailma kümne suurima õlletootja seast leiavad investorid tänu ettevõtete selleaastasele nõrkusele nii häid ostuvõimalusi kui ka neid, kes seisavad silmitsi ümberkorraldustega.

Liginullenergiahooned on küll käsu korras tehtav asi, kuid õnneks on tegemist targa regulatsiooniga, mis jätab kõik tehnilised lahendused tegija ehk ehitaja valida, kirjutab TTÜ hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski.

Päikeseelektrijaam on tõhus energiakulude alandaja, kuid selle tehnoloogia veelgi laiemat levikut pärsib Eesti komme reguleerida elektrienergia tootmist ja jaotamist valdavalt vaid ühe turuosalise huve silmas pidades, kirjutab Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juhataja Andres Meesak.

Veidi enam kui kahe kümnendi pärast saab teedel olema üle 100 miljoni elektriauto, teatas Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) sellel nädalal. See tähendab, et mitu metalli läheb tulevikus väga hinda.

Kaugkütte- ja jahutussüsteemidel, millega Eestis on ühendatud ligi 60% hoonetest, on määrav roll Eesti taastuvenergiale üleminekul, kirjutab jõujaamade ja kaugkütte ühingu tegevjuht Andrus Pirso.

Pärast Versobanki likvideerimisotsust läks pangajuht Aivo Adamson töötukassasse ja võttis end arvele. Milline on tema värske kogemus, sellest räägib Adamson neljapäeval kell 7 algavas Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Esimest sammu teha ettevõtlusega alustamiseks põhitöö kõrvalt pole sugugi lihtne ja see läheb järjest keerulisemaks, kirjutab väikeettevõtja Karl Haljasmets.

Töötaja kaasamine omanikeringi toob ta oma naha ja rahaga turule, mis on parim mõeldav motivatsioon, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

2000eurone ühekordne toetus ei pane IT-firmasid looma ainsatki töökohta, mida muidu poleks loodud, kirjutab teenusmajanduse koja nõukogu esimees Margus Nõlvak.

Kliimamuutused lähevad Eestist mööda ning kasvav ülemaailmne nõudlus tõstab Eesti toidutööstuse uutesse kõrgustesse, usub maaeluminister Tarmo Tamm.

Prognoosi kohaselt on lähitulevik eelkõige elektritranspordi päralt, kuid see eeldab, et elektrivõrk ja asulate infrastruktuur arengule jalgu ei jää, kirjutab Arenguseire Keskuse projektijuht Kadri Mats.

Eduka Eesti arvamuskonkursi tänavust saaki kaaluma palutud asjatundjad tõstsid enim esile Dmitri Jegorovi ettepanekut restartida riigi rahandus, mis jõudis ka kuue nominendi sekka. Võitja kuulutatakse välja homme pidulikul lõpuüritusel.

Nädala lõpus Euroopat külastav külmalaine paneb proovile piirkonna gaasiturud, mis tegelikult ei ole veel eelmisest, märtsi alguse külma ajal tekkinud nõudlusest toibunud.

Globaalsed arengud kaubateede muutumisel on niisiis toetamas ka meie oma projekte – Tallinna-Helsingi tunnelit ning nüüdisaegset raudteeühendust muu Euroopaga, kirjutab eurosaadik Urmas Paet (Reformierakond) oma blogis.

Eesti saja aasta juubeli saabudes küsiti minult, mida ma arvan Eestist ja siinsest elust. Kokkuvõtvalt: arvan väga hästi. Ainult et silmakirjalikkusest võiks lahti saada, kirjutab ajakirjanik Eliisa Matsalu.