Kliima

Energia nõudlus on erakordselt sooja ja tuulise ilmaga tavalisest talvest väiksem, mõjutades majanduskasvu negatiivselt, kirjutab ettevõtte pressiteates Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.

Mootorikütuste maksustamist tuleks reformida, võttes aluseks CO

Suurtele probleemidele nagu kliimaküsimused ja vaesuslõhe on vastused olemas, kuid võimuerakonnad, ettevõtjad ega ühiskond tervikuna ei suuda neid teadvustada, leidsid KPMG tänavusel ärifoorumil poliitikute debatis osalenud opositsiooniparteide esindajad.

Mida teha, et me ei elaks maailmas, mis liigub krahhi kursil, küsib ASi Tavid suuromanik ja nõukogu esimees Alar Tamming vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.

Inimtegevuse keskkonnavaenulikkuse määrimine vaid metsandussektori kraesse pole õiglane ja põhjendatud, kirjutab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja.

Alates 1973.aasta naftakriisist on Läänes iga 10 aasta tagant kasvule ikka järgnenud langus. Igal omad põhjused, kirjutab Tartu Ülikooli õppejõud, geograaf Garri Raagmaa vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.

Davosi majandusfoorumil juhtus läinud nädalal anekdootlik lugu.

Sarnaselt Eestiga mõjutavad soojad talved märkimisväärselt Euroopa suusakuurorte, mistõttu kaotavad lumeriigid sadu miljoneid turismitulu. Nii võivad Kesk-Alpi suusakeskused olla sunnitud tulevikus uksed sulgema, kuid käib ka suurem keskuste ümberprofileerimine.

Jõukad ja vägevad on Davosil rääkinud – kliima on maailma tähtsaim teema, mis annab endast tunda, usu või ära usu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Mistahes organisatsioonis saab keerukas maailmas muutuste oskuslik juhtimine üha olulisemaks, kirjutab võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.

Järgmise seitsme aasta jooksul jaotatakse Euroopa Liidu Innovatsioonifondi kaudu laiali 10 miljardit eurot süsinikuheitmete vähendamiseks, kuid rahale saavad ligi vaid suuremad projektid ning konkurents tõotab olla tihe.

Eesti ettevõtjad, juhid ja otsustajad vaatavad majanduse lähitulevikku pigem lootusrikkalt, veidi kaugemale aga teatud ärevusega, sest maailm teeb keskpankade jätkuva rahatrüki taustal ja fookusega kliimateemadel läbi revolutsioonilist muutust, selgus Äripäeva arvamustoimetuse küsitlusest.

Soe talv nullib aastaid kiiresti kasvanud ja isegi Gaselli TOPi jõudnud spordivarustuse müüja ja rentija tulemuse.

Esmaspäeval Šveitsis alanud Davosi majandusfoorumil keskendutakse kliimaprobleemide lahendamisele, kuna üha enamad mõistavad, et käibe kasvatamine keskkonna arvel pole õige asi.

Roheline pole enam üksnes kulu, vaid üha enam selge tulu, mistap kliima ja säästlikkuse teemad peavad jõudma otsapidi igasse äriplaani, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Üürimajade loomine on Eestis veel lapsekingades, kuid trend rühib jõudsalt ülesmäge. Milline peaks üks nüüdisaegne kogukondlik üürimaja olema, kirjutab Scandium Kinnisvara arendusjuht, kinnisvarainvestor Kalle Aron.

Oleme sisenemas teistsugusesse maailma, kus majanduskasvule tuginev optimism on jõudnud oma arengu piirimaile, kirjutab kirjanik Ülo Mattheus vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.

Kütuseturg alustas 2020. aastat hinnašokiga, mis järgnevaks aastaks erilist optimismi ei sisenda, kirjutab Olerexi osanik ja nõukogu esimees Antti Moppel vastuseks Äripäeva juhtide ja arvamusliidrite küsitlusele.

Õiglase ülemineku mehhanism aitab kaasata kõiki ning tagada jõukuse, heaolu ja keskkonnasäästlikuma tuleviku järgmistele põlvkondadele, kirjutavad Euroopa Komisjoni rohelise kokkuleppe valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans ja ühtekuuluvuspoliitika ja reformide volinik Elisa Ferreira.

Piirkonnad nagu Ida-Virumaa Eestis ja söepiirkonnad Poolas peavad seitsme aasta jooksul saama vähemalt 100 miljardit eurot, et Euroopa Liit suudaks 2050. aastaks jõuda kliimaneutraalsuseni. Suure osa sellest rahast peaks andma liikmesriigid ise.

Venemaa kadunud sõjakus ja Greta Thunbergi agenda jätkuv võidukäik – nii võtab 2020. aasta trendid majanduses kokku ettevõtja Jüri Mõis.

Euroopa Liidu riigipead ei sõlminud neljapäeva öösel kliimakokkulepet, sest Poola oli sellele vastu.

Kuidas saada kõik liikmesriigid nõusse kliimapoliitika karmistamisega? See on täna alanud Euroopa Liidu liikmesriikide riigipeade kohtumise põhiteema.

Kliimaeesmärkide kõrval on Eesti ülimaks väljakutseks tööstuse säilitamine kohapeal ja selle konkurentsivõime tugevdamine, sest kui kaotame tööstuse, siis vaesub vältimatult ka ühiskond, kirjutab Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.

Ministeeriumite tegevusest vaatab vastu destruktsioon Eesti ettevõtluse ja kliimaneutraalsuse nõuete täitmise vastu, kirjutab Lextali vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik.

Bloombergi ajakirjanikud ja toimetajad vaatasid aastale tagasi ja panid kokku nimekirja inimestest, kes võtsid sellest aastast kõik, mis võtta oli.

Äripäeva juhtkirja (02.12) valguses avaldan 26. septembril peaminister Jüri Ratasele saadetud seniajani vastamata küsimused, mida kordasin 8. novembril. Pöördumised on riigikantselei dokumendiregistris 75 aastaks määratud vaid asutusesiseseks kasutamiseks.

Tuuleparkide rajamine on tervitatav – tänu nendele saame olla jätkusuutlikumad, ent elektrivõrgus on mitmeid komponente, mis taastuvenergiast saadavat keskkonnasäästu oluliselt vähendavad, kirjutab elektriinsener Ragnar Roos.

Värske kliimakava eelnõu ei näe ette uut tehnoloogiahüpet ega kliimaneutraalsele majandusele üleminekut, vaid hoopis taastuvenergia eesmärgi vähendamist, kirjutab riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus.

Kui loobume 600 miljoni euro paigutamisest põlevkiviõli rafineerimistehase rajamisse ja lisame tulu Eesti Energia taastuvenergia osa erastamisest, saame luua kliimafondi, mis aitaks ettevõtteid süsinikuneutraalsuse suunas ning oleks ka täiendav rahateenimise võimalus, ütles Reformierakonna juht Kaja Kallas neljapäeva õhtul erakonna 25. sünnipäeval peetud kõnes.

Maailmalõpu ootamise äri õitseb igal ajal ja osalt liigituvad siia alla ka paljud kliimaaktivistid, kirjutab KPMG partner ja nõustamisteenuste juht Hanno Lindpere.

Oktoobri alguses tutvustas Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus ühte varianti kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Pakutud stsenaariumi kohaselt vuraks 2050. aastal mööda Eestit ringi rohkem kui pool miljonit elektrit tarbivat sõidukit.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas saatis ministeeriumidevahelisele kooskõlastusele Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030. Kava eesmärk on anda Eesti inimestele, ettevõtetele ja Euroopa Liidu liikmesriikidele infot sellest, milliste meetmetega kavatseb Eesti saavutada oma energia- ja kliima-alased eesmärgid.

Kliimaneutraalsuse sõnaliselt toetamiselt tuleb riigil edasi liikuda tegudele ja energia valdkonnas rohesõbralikumaks minna, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Tööstusettevõtte Estanc juht Mihkel Tammo leiab, et kliimaneutraalsus annaks Eesti firmadele suure eelise, kui me jalad kõhu alt välja võtaksime. "Leiutajatel ja teadlastel on riiulid joonistest pungil ja tootmistehastes on masinad olemas, millega hakata asju ellu viima. Mida me ootame, hakkame ennast liigutama!"

Miks ei võiks innovatiivsed ettevõtjad luua oma koalitsiooni, kaasates ka keskkonnaühendusi, ametiühinguid ja teisi ning pakkuda valitsusele välja parema plaani kui miljardi kulutamine põlevkivile, küsib Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Piret Väinsalu.

Äripäeva meelest võiks majanduskriisi suhtuda president Lennart Meri mõtet arendades kui tuleviku väetisse. Eesti suur võimalus seostub kliimaneutraalsusega, kinnitas Äriplaani konverents.

Kliima soojenemine mõjutab ka kinnisvaraotsuseid – praegu väärtusetuna tunduva maa ost võib pikemas perspektiivis olla tark otsus, kirjutab Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino.

Rahvusvaheline teadlaste kogukond on selgelt üksmeelel nii inimtekkelises kliimamuutustes kui ka selles, et aega heitmete vähendamiseks on jäänud väga napilt, mis nõuab kiiret tegutsemist ka OECD riikidest kõige süsinikumahukama majandusega Eestilt, kirjutab endine ettevõtlusminister Rene Tammist.

Soomes tuleb leida uue valitsuse moodustamiseks kompromiss suhtumises keskkonna- ja maksuküsimustesse, kirjutab Äripäev juhtkirjas.