Tairi Leis, Karl Erik Õim: tõstame digitaliseerituse taset

Artikkel

- Arvamused
- Tairi Leis
- Karl Erik Õim
- 8. aprill kell 7:52
Kuula
Tairi Leis, Karl Erik Õim: tõstame digitaliseerituse taset
Avaliku sektori digiteenused on Eesti suurim konkurentsieelis, leiavad autorid.Foto: Erik Prozes
Edukaid riike eristab vähem edukatest konkurentsieelis läbi digitaliseerituse kõrge taseme ja siin on meie võimalus, kirjutavad Tairi Leis ja Karl Erik Õim arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Mõni aeg tagasi oli Eesti musternäidis oma tiigrihüppega, olles eeskujuks teistele. Kipume praegugi veel arvama, et oleme oma digitaliseeritusega esirinnas. Paraku on aga meist varem maas olnud riigid meid edestanud ning Eesti peaks olukorda parendama.
Digitaliseerituse taset uurib aktiivselt Euroopa Komisjon, mis koostab igal aastal digitaalmajanduse ning -ühiskonna indeksit (DESI). Eesti ettevõtted paigutusid DESI järgi digitehnoloogia rakendamises ettevõtete tegevusse 2022. aastal 15. kohale, sest vaid 54%-l VKEdest (väike ja keskmise suurusega ettevõtted) on vähemalt baastasemel digitaliseeritus (ELi keskmine 55%).
Eesti ettevõtetest 23% jagab elektroonilist teavet (keskmine 38%), 10% kasutab suurandmete tehnoloogiat (keskmine 14%) ja tehisintellekti kasutab 3% (keskmine 8%). (Euroopa Komisjon 2022)
Ettevõtetele on konkurentsieelise saavutamiseks oluline ka riigi töö, näiteks majandusliku ja poliitilise raamistiku loomine. Et saavutada edu, peaksime nii elanikkonda kui ka ettevõtteid püüdma suunata jätkusuutlikkuse ja taaskasutamise poole, et tagada konkurentsieelis.
Viimast aitab saavutada innovatsioon ja digitaliseeritus ehk digitaalsete ressursside kasutamine ning käitlemine. Euroopa Komisjon on märkinud, et ELi väikeste- ja keskmise suurusega ettevõtete digitaliseerituse algtasemele on jõudnud vaid 55% ettevõtetest (2030. aasta eesmärk 90%) ehk suurel osal VKEdest jääb hetkel digitaliseerituse potentsiaal kasutamata. (Euroopa Komisjon 2022)
Innovatsioon on oluline
Innovatsiooni kaudu saab ettevõte luua konkurentsieelise ja siseneda uutele turgudele. Ettevõte saab innovatsiooni kasutades paremini rahvusvahelistuda. Mida rohkematele turgudele ettevõte siseneb, seda enam innovatsiooni saadakse ära kasutada ja seda enam suudetakse laieneda. Rahvusvahelistumine aitab ka tugevdada konkurentsieelist, võimaldades ligipääsu välisturu informatsioonile.
Kõrgema digitaliseerituse tasemega ettevõtetel on lihtsam rahvusvahelistuda kui neil, kel digitaliseerituse tase on madal.
Digitaliseerimine on praeguses ärikeskkonnas ettevõtetele oluline ning konkurentsis püsimiseks ja konkurentsieelise tagamiseks peavad olema vastavad strateegiad. Konkurentsieelist võidakse kiiresti matkida ja see on pidevas muutuses, mistõttu tuleb turu muutustega järjepidevalt kursis olla ning kohandada strateegiaid vastavalt arengutele ja võimalikke muutusi ette näha. Konkurentsieelise tugevdamiseks ja edu saavutamiseks peaks Eesti suurendama digitehnoloogia integreerimist.
Ettevõtluskeskkond on digitaalne
On ilmselge, et praegune ettevõtluskeskkond on muutunud digitaalseks. Ettevõtted, kes panevad suurt rõhku kliendile ja teevad tihedat koostööd teiste ettevõtetega, on need, kes püsivad konkurentsis. Ettevõtted peavad olema paindlikud ja vajadusel oma strateegiaid kohandama. Muutusi tuleb ette näha ja strateegiad valida ning mõtestada juba enne, kui muutus on turul toimunud.
Marti, Puertas (2023)* uurisid ELi riikide konkurentsivõimet hinnates riikide innovatsiooni ja digitaliseeritust perioodil 2017‒2021. Tulemused põhinevad näitajal, mis on segu innovatsioonist ja digitaliseeritusest. Esimese koha saavutas uurimuses Rootsi, olles sellel positsioonil terve perioodi vältel. Soome saavutas kolmanda koha.
Eesti on keskmise tulemuse põhjal 11. kohal. 2017. aastal oli Eesti 9. kohal, langedes järgnevate aastate jooksul pidevalt ühe koha võrra kuni aastani 2021, mil tõusti taas kord 12. kohale. DESI kohaselt paigutus Eesti 2022. aastal 9. kohale. Selle järgi piiravad ELi ettevõtete konkurentsivõimet vähesed digioskused. Baastasemel oskused on 54% eurooplastest vanuses 16‒74, kuigi EL on 2030. aastaks sätestanud 80% taseme. (Euroopa Komisjon 2022).
Innovatsioon ja digitaliseerituse integratsioon on Eestis heal tasemel. Kui võrrelda Eestis vaid digitaliseeritust, siis selle osas on meil veel arenguruumi. Eesti VKEde digitaliseeritus on võrreldes ELi VKEdega keskmisest madalam, sest enamik ettevõtteid kasutab harva uusi tehnoloogiaid. Digitaliseerituse suurendamiseks on Eesti välja töötanud plaani, et suurendada ettevõtete toetusi ja investeeringuid.
Meie arvates tuleks Eestile kasuks digitaliseerituse arendamine, et suurendada konkurentsieelist, millega saaks edendada eksporti ja tuua riiki kapitali. Eesti suurim konkurentsieelis digitaliseerituses on avaliku sektori digiteenused.
Selles valdkonnas paikneb Eesti esimesel kohal 89%ga (ELi keskmine 65%). Ettevõtlusele oluline samm on üleminek reaalaja majandusele, et oleks digitaalsel kujul automatiseeritud haldustoimingute, finantstehingute ja aruandluste koostamine ning töötlemine. (Euroopa Komisjon 2022).
----
* Marti, L., Puertas, R. (2023), “Analysis of European competitiveness based on its innovative capacity and digitalization level”.
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
NB! Konkurss on lõppenud. Žürii, kuhu kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, koguneb aprillis. Auhinnad anname üle mai alguses. Jälgi konkurssi Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum