Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksumuudatusi peab sõeluma suur eesmärk

    Maksumuudatuste aluseks peab olema kindel kaugeleulatuv eesmärk, mitte näiteks eelarveaukude lappimine, leiab Äripäev.

    Eesti maksusüsteem vajab põhjalikumat ülevaatamist. Viimase aja kombel üksikuid “värvikaid” sanitaarremonte ette võttes on üha hägusamaks muutunud, miks ühte või teist muudatust just pikas plaanis vaja on.
    Toimetuse hinnangul peab maksumuudatuste aluseks olema kindel kaugeleulatuv eesmärk. Ja see saab üldistades olla vaid meie inimeste heaolu ja ühiskonna jõukus, mitte näiteks eelarveaukude lappimine.
    Jõukuse ja heaolu kasvatamiseks on mõistagi erinevaid viise. Paratamatult mängivad aga maksud selle juures väga olulist rolli. Tänases põhiloos toovad spetsialistid välja erinevaid võimalusi, millises suunas võiks edasi minna. Ning millised muudatused võiksid majanduse kasvule kasuks tulla. Või siis vähemasti ettevõtlust võimalikult vähe häirida.
    Esimene ja ettevõtjaid tugevasti puudutav valdkond on tööjõumaksud. Tööjõumaksude vähendamisele on ettevõtjad juba ammu ja üksmeelselt tähelepanu juhtinud. Tundub, et seda on piisavalt teadvustatud ka otsustajate hulgas. Samas võiksid olla selles vallas sammud suuremad kui töötuskindlustusmakse määra muutmine (mis on ka kahtlemata tubli).
    Üha enam on kõneks ka võimalikud varamaksud. See ei pruugi sugugi kaasa tuua rohkem raha väljaandmist, vaid paneb inimesed lihtsalt enam mõtlema ja tegutsema selles suunas, kuidas oma vara (paremini) teenima panna.
    Taoliste üksikute ettepanekute tegemine ja nende üle arutlemine on hea. See teeb pilti klaarimaks. Aga selleks, et vaidlustes tõde sünniks, on ikkagi vaja kokku leppida peamises, mille heaks meie maksusüsteem tervikuna peaks töötama. Mitte ühelt (ala)eesmärgilt teisele hüppama nagu rannakividel. Fazeri tehase sulgemine Tallinnas või PKC Eesti tehase sulgemine Haapsalus vajavad ühtlasi analüüsi selle nurga alt, kuivõrd on need otsused seotud Eestis või meie naabrite juures tehtud või tegemata jäetud maksumuudatustega.
    Vastuargument on kindlasti see, et põhjaliku maksumuudatuste süsteemi väljatöötamine on mahukas ettevõtmine, et sellega niisama oma lõbuks tegeleda. Eriti veel, kui iga muudatuse puhul peaks ka mõju analüüsima. Mõistagi oleks hea, kui koonduks grupp sõltumatuid spetsialiste, kes kõik ühiskonnas vähegi üles kerkivad maksuettepanekud kohe ilmekatesse numbritesse ümber panevad. Aga see võib osutuda keerukaks.
    Selge, et ühiskonnas leiavad üksikud värvikad ettepanekud suuremat kõlapinda. Isegi mahukate seadusemuudatuste puhul käib arutelu lõpuks enamasti ühe-kahe meeldejäävama punkti ümber. See aga võib lubada näiteks tuluvabastuse 500 euroni tõstmise ettepaneku esitanud IRLil mõne kuu pärast järgmise valijate grupi püüdmiseks vabalt välja pakkuda välja mõne järgmise üksikteema. Atraktiivse, aga eelnevaga võib-olla sugugi mitte haakuva ettepaneku.
    Teravalt kerkinud julgeolekuküsimuste kõrval saavad eelolevate riigikogu valimiste eel üheks oluliseks teemaks nimelt maksud. Selles teadmises – ja olukorras, kus maksusüsteemi kaasajastamise vajadus on ilmselge – ootab toimetus nüüd koos valijatega erakondadelt just tervikpakette, millise nn suure eesmärgi täitmise suunas ja milliste sammudega meie maksusüsteem muutub, kui nemad võimule saavad. Ning kellele ja kui palju see maksma läheb.
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Apranga esimese kvartali käive kasvas üle 10%
Käesoleva aasta esimeses kvartalis ulatus Leedu rõivaste jaeketi Apranga Groupi müügikäive koos käibemaksuga 72,3 miljoni euroni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas käive 11%.
Käesoleva aasta esimeses kvartalis ulatus Leedu rõivaste jaeketi Apranga Groupi müügikäive koos käibemaksuga 72,3 miljoni euroni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas käive 11%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Raadiohommikus: tippjuhtide värbamine, noorte palk ja börsitulemusi
Neljapäeva hommikuprogrammis tuleb juttu tippjuhtide värbamisest, noorte palgaootusest ning mitme börsifirma tulemustest.
Neljapäeva hommikuprogrammis tuleb juttu tippjuhtide värbamisest, noorte palgaootusest ning mitme börsifirma tulemustest.