Aasia langes, Euroopale ennustatakse sama

Tegu oli Bloombergi andmetel kõige hullema aprilli algusega alates 1929. aasta majanduskriisist: USA aktsiad räntsatasid eelkõige tehnoloogiasektori mõjul korralikku miinusesse: S&P 500 kaotas 2,2%, Nasdaq 100 tervelt 2,9 protsenti.

See ei jätnud Aasia turge puutumata: hommikuks olid kõik olulisemad börsid punases. Aasia Dow' indeks oli kukkunud 0,06 protsendi võrra, Nikkei ja Hang Sengi indeks olid ligikaudu poole protsendiga miinuses. Kõige valusamalt tabas müügilaine Shanghai ja Singapuri börsi – ligikaudu 1,2protsendise miinusega. Müügimeeleolu ennustab Reutes täna ka Euroopa börsidele, mis pärast pikka lihavõttepuhkust taas kauplemise avavad.

Kui Reutersi andmetel tunnevad USA investorid muret languse jätkumise pärast - S&P 500 indeks vajus tehnilise analüüsi kasutajate jaoks läbi olulisest toetuspunktist, 200 päeva liikuva keskmise joonest – siis Aasias näivad investorid olukorda rahulikumalt võtvat. „Globaalne majanduskasv toetab turge. Aasia investorid vaatasid, mis siin lärmi lööb [USA turgudel] ning ütlesid „noh, siin ei ole mitte midagi uut“. Pea hoitakse külm,“ kommenteeris Shane Oliver AMP Capitalist Reutersile.

Seekordsel börsikukkumisel on mitu põhjust. Langust vedasid aastaid veduriks olnud suured tehnoloogiahiiud, kelle pea kohale on kerkinud murepilved. Amazon võitleb Donald Trumpiga, kellel on pinnuks silmas kulleritele makstavad tasud. Facebooki pitsitab suur andmeafäär. Tagaplaanil rõhub investoreid mure paisuva kaubandussõja pärast: pärast seda, kui USA teatas karistustollide kehtestamisest alumiiniumi- ja terasetoodetele, on mitu riiki tagajalgadele tõusnud. Pärast seda kui USA võttis sihikule Hiina, andis Aasia suurriik eile vastulöögi ja kehtestas omapoolsed tollid 128-le USAst imporditavale tootele. See on investorid ärevaks teinud: millega see lugu lõppeb?

Poliitilistele pingetele lisab vürtsi inflatsiooniootus lääneriikides, mis paneks keskpangad üle pikkade aastate taas kord intressmäärasid tõstma, mis omakorda majanduses mängureegleid nihutaks. USA on juba teatanud, et plaanib tänavu tõsta intressimäärasid vähemalt kolm korda.