Pagulased majandust kasvatama

Euroopa Komisjon võttis vastu konkreetsemad ettepanekud, kui palju pagulasi tuleks Euroopa Liidu liikmesriikidesse saata.

Praeguse kava järgi saabuks Eestisse kahe aasta jooksul üle 1000 pagulase. Nende hulka kuuluvad nii varjupaiga saanud kui ka alles taotlejad. Integreerimise kiirendamiseks on Euroopa Liit andnud sadadele siia saadetavatele pagulastele rahvusvahelise kaitse, millega kaasnevad hüved ja õigused.

Sotsiaalministeeriumi teatel hakkavad rahvusvahelise kaitsega pagulased saama eluasemekulude katmiseks hüvitist kuni kahe aasta jooksul alates elamisloa saamisest. Samuti on neil õigused nagu igal Eesti elanikul – õigus sotsiaaltoetustele, tööturutoetustele jne. Nad võivad Eestisse elama asudes ka kohe tööle minna, kuid ei pea. Sotsiaalministeerium on seisukohal, et kohe tööle minemise asemel võiks pagulane võtta umbes ühe aasta integreerumiseks, seal hulgas näiteks keele õppimiseks.

Samas jääb segaseks, millised on pagulaste kohustused. Kui neile antakse võimalus Eestis elada ja töötada, siis see ei tähenda veel, et nad hakkaksid seda võimalust kasutama. Halvemal juhul hakatakse õigusi kuritarvitama.

Äripäeva hinnangul võiks pagulased panna integreerimise kiirendamiseks alguses kasvõi lihtsamatele töödele, kasvõi osaajaga. See edastaks sõnumi, et toetuse saamisega kaasnevad ka kohustused, mitte ainult õigused. Eesti ja Euroopa majanduse seisukohast on kasulikum vähendada pagulastele tehtavaid kulutusi. Võimalik, et pagulaste tehtav töö ei ole samaväärne riiklike ja rahvusvaheliste kulutustega, kuid see oleks leevendus sellegipoolest. Leevendus ajani, kui pagulased suudavad ühiskonda sulanduda, karjääriredelil kõrgemale astuda ja kokkuvõttes majandust toetada rohkem, kui on seni nende integreerimiseks tulnud teistel panustada.

Kindlasti leidub neid, kes ei poolda pagulaste töölevõtmist, kuna nende töö võib muutuda keeruliseks, eriti alguses. Olgu selleks siis keelebarjäär, religiooni eripära või kultuuriline erinevus. Pagulase palkamine tundub ikkagi riskantsem kui kohaliku palkamine. Samas tuleb arvestada, et tööturul võib leiduda ka selliseid töid, mida eestlane ei pruugi ise alati jõuda või isegi tahta teha. Tasuks uurida, kas üks lahendus oleks näiteks hooajaline töö, mis ei oleks kõrgete nõudmistega, aga võimaldaks ühiskonnaga kohaneda.

Pagulaste vastuvõtmise tõttu valmistab suurt muret Eesti valmidus, mis praegu on jõuetu. Ka välisminister Keit Pentus-Rosimannus tunnistab, et Euroopa Komisjoni kava ei lähtu Eesti võimekusest. Näitena võib tuua varjupaigataotlejate majutamiseks mõeldud Vao majutuskeskuse, kus on 35 kohta, aga praegu saab seal peavarju tegelikult 82 taotlejat. Suure küsimusteahela saavad ka kohalikud omavalitsused, kes peavad hakkama pagulastega tegelema, sest praegu ei ole süsteemi, kuidas hakatakse tulijaid majutama ja integreerima.

Äripäev loodab, et Eestisse saabuvatest pagulastest ei saa ainult toetusrahadest elavad külalised, vaid ka majandust toetav jõud.