Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Makstud koolitus on tänuväärne

Kadrin Karner 11. märts 2011, 13:19

Eesti meenutab vihkamisühiskonda, kus kümme tükki näitab näpuga, kui üks midagi saab, rääkis Fertilitas ASi omanik ja juht Ivo Saarma ja lisas, et ravimifirmade sponsoreeritud koolitused on arstidele tänuväärseks võimaluseks end rahvusvaheliselt koolitada.

„See on väga tänuväärne võimalus arstidel end koolitada. Muidu oleks Eesti arstide palga juures end rahvusvaheliselt koolitada täiesti võimatu,“ ütles Saarma ja lisas: „see on ainukene viis ja ma ei näe siin mitte midagi halba.“

Ta kinnitas, et on iseenda peal tundnud, et ravimifirmad ei ole nn äramoosijad ja nendega ei sõlmita kunagi siduvaid kokkuleppeid, seega ei saa ka arstid tunda end kohustatuna mõnda kindlat ravimit välja kirjutama. 

„Minu meelest on see (ravimifirmade toel koolitusi saavad arstid – toim.) kogu aeg teatud kontingendile närvidele käinud. Kahju, kui keegi üritaks seda (koolitamist – toim.) takistada, on mõõtmatu. Riigil pole ka midagi asemele pakkuda, mis täidaks tekkinud vaakumi,“ rääkis Saarma.

Siiski on ju ka arste, kes on teist meelt? „Need on need arstid, kes pole toetust saanud. Toetatakse ikkagi tegijaid, aktiivseid, kellel on mingi roll täita. Mitte igaühte,“ ütles Fertilitase omanik seepeale. Tema sõnul on Eestis ikka nii, nagu ka poliitikud on öelnud – vihkamise ühiskond. „Kui üks saab siis kümme tükki näitab näpuga,“ iseloomustas Saarma.

Rootsis ei tohi arstide konverentsreiside maksumusest rohkem kui 40% tulla ravimifirmade sponsorlusest. Saarma Rootsi süsteemi heaks ei kiida. "Ärme elame Rootsi järgi. Meil on liberaalne turumajandus, absoluutselt kõik asjad on teistmoodi. Rootsi näide ei ole küll minu jaoks imponeeriv ja mina palun jumalat, et me ei elaks Rootsi moodi.“ Ta lisas, et talle tundub, et Eesti on võrreldes Rootsiga õigemat teed läinud.

Äripäev pakkus tänases juhtkirjas välja, et teeme tervishoiutöötajate sihtkapitali, mis töötaks Kultuurkapitali põhimõttel. Saarma leiab, et see tekitaks raha jagamisel subjektiivsust juurde ning palgata tuleks veel 10 ametnikku, kes raha jagama hakkavad ning tagatipuks on ohud hoopis suuremad. „Sel juhul, kui liiguvad suured raha, võivad tekkida korporatiivsed kokkulepped või mõjutamised. Üksikisikute ja üksikarstide toetamisega ei saa suurt mõjutamist olla,“ arutles ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. March 2011, 09:19
Otsi:

Ava täpsem otsing