Juku-Kalle Raid hindab Aasmäe mõttelendu

Kui TEA hakkas tegema paberentsüklopeediat, mõtles Arts (Aasmäe – toim) juba seitse sammu ette ja ütles, et tuleks teha hoopis e-entsüklopeediat. E-entsüklopeedia on magus ja jätkusuutlik ka. Must Lesk (TEA Kirjastuse juhi Silva Tominga hüüdnimi kirjastusringkondades, must lesk on üks mürgiämbliku liik – toim) oli igal juhul väga tige, kui e-entsüklopeedia toetamine koalitsioonileppesse läks.

Mida ma aga kohe ütlen, e-entsüklopeedias on juba praegu 60 000 märksõna üksnes Eesti kohta: muusika, teater, sport, rahvakultuur, maakondade raamatud jne. Pean normaalseks, et kogu selline teave on veebist kättesaadav. Selline e-entsüklopeedia on e-riigi oluline osa ja valitsus peabki seda toetama.

Olgu, ta (Aasmäe – toim) on lohakas, ta oleks kindlasti võinud seda puhvetit paremini juhtida ning inimesi õigel ajal koondada. No terve maja peal oli näiteks neli küljendajat! Miks nii palju?!! Tööd tehti aeglaselt, nõukogude stiilis, ja anti välja kaks-kolm raamatut aastas. Sellega ei majanda tänapäeval enam ära. Kirjastus oli ikka paksult üle rahvastatud, aga nagu sa ise tead, kus rahvast on palju ja üks valitakse (e-entsüklopeediat tegema – toim), läheb suureks kähmluseks.

Ma ei ütleks, et endised töötajad poleks üldse palka kätte saanud. Kui ta (Aasmäe – toim) raha saab, maksab osade kaupa võlgu ära. Selle pärast, kuhu ta on tahtnud raha suunata, on jah, madistamist olnud. Ta külmutas näiteks uute raamatute avaldamise ja suunas kogu raha e-entsüklopeedia tegemisele.